UMNYANGO WEZOBUKGHWARI NAMASIKO
UmBiko woNyaka
Umbiko uzakutholakala godu ngamalimi alandelako:
Okumumethweko
Ikhasi
Ilwazi Elijayelekileko
Ukunikelwa KomBiko WoNyaka EsiKhulwini EsiPhetheko ..
Isethulo NgoNgqongqotjhe WezobuKghwari, AmaSiko, ISayensi NeTheknoloji
Isethulo NgoSekela Ngqongqotjhe WezobuKghwari, WamaSiko, ISayensi NeTheknoloji .
Isingeniso ngoMnqophisi-mazombe .
UmBiko NgomBono NomNqopho
Igunya Langokomthetho
Isirhunyezo Sezokuphatha
Ukusebenza KwamaHlelo ...
Isirhunyezo Sehlelo ..
Zokuthintana .
UbuKghwari, AmaSiko NeLimi EmPhakathini ..
Amabubulo WezamaSiko NeTjhebiswano LeenTjhabatjhaba .
AmaFa, AmaButhelelo WeYiLando YesiTjhaba NemiSebenzi YesiTjhaba YamaBulungelo WeeNcwadi
ImiSebenzi EHlangeneko
IinTatimende ZoNyaka ZeeMali .
UmBiko WezokuPhatha .
UmBiko WomHlolincwadi-mazombe
UmBiko WeKomiti LokuHlolisisa
IsiTatimende SemiThethomgomo YokuHlola ..
IinTatimende ZoNyaka ZeeMali
UkuPhathwa KwabaSebenzi .
Irhelo Lokuthintana
UkuNikelwa KomBiko WoNyaka EsiKhulwini EsiPhetheko
Mnqophisi-mazombe wezobuKghwari namaSiko
Ngehlonipho ekulu, ngethula lapha umBiko woNyaka womNyango wezoBukghwari namaSiko ka-2002/2003.
Mnqophisi-mazombe
UmNyango WezobuKghwari NamaSiko
Isethulo NgoNgqongqotjhe WezobuKghwari, AmaSiko, ISayensi NeTheknoloji
NeTheknoloji.
Unyaka weemali ka-2002/2003 weza nokukhula msinyana kwebhajethi yomNyango wezobuKghwari namaSiko. Ukunikelwa okungezelelweko emalini eqaliswe emabubulweni wezamasiko, iPhrojekthi yePhaga yeKululeko kanye nokuthuthukiswa kwezobukghwari bokwenza, kunikele umnyango amandla wokobana ufezekise umsebenzi wawo wokuphuhlisa nokuthuthukisa ubukghwari namasiko eSewula Afrika.
Ngingaqala emva ngokuzikhakhazisa ezehlakalweni ezinengi, amaphrojekthi, amahlelo neenkambiso ezenzeka ngo-2002/2003, kodwana ezimbalwa zibonakala khulu njengesibonelo esihle sokobana umNyango uyisebenzisa bunjani imali onikelwe yona ngeendlela ezitja nezinokuziphendulela.
Enye yaleziindlela yiPhrojekthi yomNyanya we-Morgan s Bay eyabanjwa ngoDisemba ka-2002. Lephrojekthi yahlanganisa okubili okungaphasi kwelawulo lami amasiko nezobukghwari, isayensi netheknoloji esehlakalweni esasiveza amandla wazo njengamathulusi wokufunda khona kuzakuphuhliswa ukubumbana komphakathi. Umnyanya watjengisa ngethalente namajadu wabantwana be-Morgan s Bay, begodu ngahlonitjhwa ngokuvula isizinda somphakathi samakhompyutha esibanikela ukufikelela iindawo zefundo ku-Inthanethi, imidlalo yezefundo kanye nethuba lokuzibonela ikghono lokwenza amatjhuguluko amakhulu lelwazi lamakhompyutha. Ngesikhathi somnyanya ngavakatjhela iphrojekthi yendawo yokuqedwa kwendlala esekelwa mNyango. Ngokuthatha ethalenteni labomma neenkghwarini, iphrojekthi inikela ngebandulo kezokuthunga kanye neminye imihlobo yamakghono. Njengombana isakhiwo sokukhiqiza esizijameleko sele sihlonyiwe, igadango elilandelako kuzakuba kungezelela isilinganiso sokuthuthukiswa komkhiqizo kanye nokukhiqiza, godu nokuhloma iimakethe ezisebenza kuhle lapha kuzakusiwa lemikhiqizo.
Edorojaneni elincani elifana ne-Morgan s Bay, umNyango ukghonile ukurhabisa ukuzibandakanya komphakathi, kareko ekulu kanye, ekugcineni, nokunikela amandla. Kimi, lephrojekthi imumethe indima eqakathekileko mNyango wezobuKghwari namaSiko:
Njengomphuhlisi wezobukghwari emphakathini, emabhizinisini nezabavakatjhi, kanye neSewula Afrika njengendawo lapho kukhanjelwa khona ngekareko yezobukghwari;
njengomkghonakalisi ekurhelebheni ukugcina nokuthuthukisa umthangalasisekelo obonakalako nowokuhlela osekela ukwehluka okukhulu kokulethwa kwezobukghwari;
njengomsebenzisani eenqhemeni ezahlukeneko nabantu abazibandakanya khulu kezobukghwari eSewula Afrika, ekusekeleni nekuqiniseni imizamo yabo;
njengomkhulumeli wamathalente wenarha wezobukghwari;
njengomtlami nomkghonakalisi ekuthuthukisweni nekulethweni kwezobukghwari ngenarheni;
njengomgcini nomphathi wemithombo yenarha yezobukghwari kanye nepahla;
njengomenzi webhoduluko elidzimelelisa umphakathi wezobukghwari ohlukahlukeneko;
njengomsunguli wesiko lenarha elihlukileko lezobukghwari;
Isithombe esitjha somNyango wezobuKghwari namaSiko sithoma ukuvela begodu kube ngekareko ekulu lapho ngamukela uMma uBuyelwa Sonjica njengeSekela lakaNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji, kanye noPhrofesa Itumeleng Mosala, oMnqophisi-mazombe wezobuKghwari namaSiko.
LomBiko woNyaka sirhunyezo seempumelelo ezimbalwa enyakeni weemali ka-2002/2003, begodu siyazikhakhazisa ngokuwunikela iPalamende kanye nabantu beSewula Afrika. Njengombana ngisenza, ngikhumbula indima eqakathekileko eyadlalwa ngowayemsebenzisanami, uNgqongqotjhe uBrigitte Mabandla, ekuqinisekiseni bona okunqotjhwe ekulethweni kwemisebenzi kwakuhlangabezwana nakho ngesikhathi salonyaka oqaliweko nangeminye iminyaka ngaphambilini.
Ukuwa kwendlwethu kube kuvuka komNyango wezeziNdlu.
Isethulo ngoSekela Ngqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji
USekela Ngqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji
Ngo-2002 indima yokusekela uNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji, uDorhodere oHloniphekileko uBen Ngubane, yadluliselwa kimi. Loyo owayelisekela lakaNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji sele anikelwe umsebenzi wokuragela phambili ngomnqopho wombuso wokunikela ngezindlu ezaneleko kuzakhamuzi, begodu ekuthatheni lesisibopho esikhulu kutjhiye isikhala esikhulu okufanele sizaliswe.
Ngilindele ngomndlandla omkhulu ukusekela nokuhlahla indlela yomNyango wezobuKghwari namaSiko emizameni yawo yokwakha iSewula Afrika lapho zobukghwari, amasiko namafa kukhula khona. Ngenza lokho ngelwazi lokobana isisekelo esiqinileko sokubandakanywa kwabadlala indima, isebenziswano kanye nokuphathwa kuhle kwehlangano sele kwenziwe mHlonitjhwa onguNgqongqotjhe uMabandla.
Enye yezinto engizibeke phambili kilonyaka kuzakuba kuragela phambili nokuqinisa ukuqakatheka ukuthuthukiswa kobulili kanye nokuthathwa kwabo njengonto ejayelekileko kezobukghwari, ukuqinisekisa bona abomma bathatha indima yabo ebafaneleko kiwo woke amazinga wamafa, zobukghwari namasiko. Ukwengeza, kuqakathekile bonyana umNyango uragele phambili nokusekela iinsungulo ezivula amathuba wezobukghwari ebantwini abarholopheleko. Kwamambala, ukufikelela imisebenzi kusisekelo esiqakathekileko somthethomgomo wombuso. Ngithanda ukwandisa ukuzibandakanya kwamaSewula Afrika woke emaphrojekthini womNyango aphathelene nezinto ezadlulako, anikela ngomleyo ohlangeneko nombono wamafa eSewula Afrika. Amafa wethu anekghono lokufaka isandla ekwakhiweni kwesitjhaba. Ngebanga elifanako, ukufezakaliswa komLeyo womThethomgomo wesiTjhaba weLimi uzakuba khulu semkhumbulwenami ngonyaka ozako. Sithemba bona umLeyo womThethomgomo weLimi uzakurhelebha umbuso ekuletheni imisebenzi nokusebenzisa i-Batho Pele.
Ngethule lomtlolo kuPalamende nakubantu beSewula Afrika ngethabo nangokuhlonipha khulu indima yalowo engimlandelako, begodu ngethemba nokobana enyakeni ozako sizakusebenza kuhle, sidlule unyaka ka-2002/2003.
Isingeniso NgomNqophisi-mazombe
Ngo-Arhostosi ka-2002, ngokubonisana noNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji, uMongameli waqunta ukuhlukanisa imisebenzi yomNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji (DACST). Iminyango emibili ehlukeneko yahlonywa; okumNyango weSayensi neTheknoloji (DST) nomNyango wezobuKghwari namaSiko (DAC), omunye nomunye orholwa Mnqophisi-mazombe begodu omunye nomunye unehlelo lawo, ibhajethi nabasebenzi. Isiqunto akhenge nokho siwuthinte umNyango kaNgqongqotjhe, kodwana, sivumela yomibili iminyango ukubika kuNgqongqotjhe uBen Ngubane, nakuSekela Ngqongqotjhe uBuyelwa Sonjica.
Ibanga elikhulu lokuhlukaniswa kuvumela bona siqalise khulu amandla nelemuko eendaweni zemiphumela ezigunyaziweko. Nasiqala ukuhlukaniswa kwemisebenzi ngamagatja emnyangweni lowo okwakumNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji, ukuhlukanisa akhange kuthikameze imisebenzi engemikhulu. Amaphiko wemisebenzi ehlanganeko athintekako, efaka zokuthintana, zokuphathwa kwabasebenzi, ukuphathwa kweemali kanye nezamakhompyutha, athinteka khulu.
Iinkoro zemisebenzi emmongo yomNyango wezobuKghwari namaSiko zizakuragela phambili:
Nokukghonakalisa, ukusungula nokufezakalisa iimvumelwano zesebenziswano leentjhabatjhaba kezobukghwari namasiko.
Ukuqinisekisa ukujanyelwa kwezobukghwari namasiko weSewula Afrika ezingeni leentjhabatjhaba.
Ukuphatha amafa neendaba eziphathelene namafilimu ngenarheni.
Ukuphatha nokutjheja iinhlangano zokukghwari, amasiko namafa.
Ukusekela ifundo engakahlelwa nebandulo lamakghono kezobukghwari namasiko.
Ukusekela ukwenza kuhle khulu nokudzimelela kezamasiko.
Ukukhuthaza isebenziswano nethungelelwano hlangana nabo boke abadlalindima kezamafa ezihlukeneko eSewula Afrika.
Ukubuthelela nokugcina ibuthelelo lesitjhaba lamafa ngokuphatha kuhle nokutlhogonyelwa kwamarekhodi wombuso.
Ukunikela ngemisebenzi yeminyanya yembusweni.
Ukuthuthukisa ibubulo lamasiko ngokusebenzisana nekoro yangeqadi.
Ukunikela ngemisebenzi yokutjhugulula nokurhumutjha eminyangweni yesitjhaba.
Ukuphuhlisa amalimi wendabuko.
Imisebenzi yokutlanywa kwelimi netheminoloji.
Ukuvumelanisa nokuyelelisa ngokusetjenziswa kuhle kwamagama-bumbeko.
Ukuphatha nokulawula amabuthelelo weencwadi wesitjhaba nelwazi letjhuguluko.
Lombiko wonyaka utjengisa umsebenzi weGatja lezobuKghwari namaSiko walokho ebekuyi-DACST kanye nomNyango omutjha wezobuKghwari namaSiko, lapho imithombo eminengi yeSewula Afrika esetjenziselwa ukufikelela ipilo engcono isiswa khona. Amasiko aqakathekile ekuhlonyweni kwebumbano lesitjhaba, nezinto eziqakathekileko zokusekela ekwakhiweni kobujamo besitjhaba obufanako. UmNyango omutjha wezobuKghwari namaSiko uzokudlala indima ekulu ekuletheni isekelo labadlalindima ukuqinisekisa bonyana zobukghwari namasiko zizakugcina isithunzi esiphezulu emphakathini.
UmNyango kaNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji wanikela isikhwama esilawulwa baphathi seengidi ezi-5 enyakeni weemali ka-2002/2003. Isikhwamesi besilawulwa mNyango kaNgqongqotjhe, iPhiko lezokuLawulwa kweHlangano yezobuKghwari emNyangweni wezobuKghwari namaSiko, kanye nesiKhulu esiPhetheko somKhandlu wesiTjhaba wezobuKghwari (NAC), ngendlela elandelako:
Isigidi sinye sanikelwa ukuQalana nomNdeni, okuyihlangano ekungasiyo karhulumende ese-Durban eqalane nokukhandela ukurhatjheka kwentumbantonga nomulwana wayo.
IPhrojekthi yokuVuselelwa kokuziPhatha, eseYunivesithi yeZululand, yathola R400 000 yokufezakalisa iphrojekthi ngokubambisana neminyango yombuso wephrovinsi yaKwaZulu-Natal weeNdaba zamaSiko, ukuPhepha nokuVikeleka, zeFundo, zemiDlalo namaSiko, kanye nomBuso weNdawo. IPhrojekthi yesibili yokuVuselelwa kokuziPhatha, eseMzimkhulu ePumalanga Kapa neqalene nentumbantonga nomulwana wayo kanye nendima yesiko ekubuyiseni amagugu womphakathi yathola isigidi sinye samaranda.
IZakheni Music Industry Education yathola R250 000 ukufundisa abavumi ngeendaba eziphathelene namalungelo wobunikazi bokutlama nemikghwa emihle yokwenza ibhizinisi.
UmBiko NgomBono NomNqopho
Umbono
Zobukghwari namasiko zisetjenziswa ngokuzeleko ukufikelela ituthuko yekuhlaleni nokunikelwa amandla ngakwezomnotho kanye nekubonakaliseni inarha, ukuphuhliswa okulinganako nokuvikela woke amalimi ali-11 wangokomthetho, kanye nokuhlonipha umlando wethu ngokutlhogonyelwa kwebuthelelo lamafa wethu.
Umnqopho
Kufikelela ukulingana mayelana nokufikelela emithombeni yezobukghwari, amasiko, amafa kanye nelimi elithintekako.
Ukuphuhlisa ukwehluka ngokwamalimi wenarha yethu njengomthombo wokunikela amandla amaSewula Afrika ukuzibandakanya epilweni yenarha yawo yezokuhlalisana, zombanganarha nezomnotho.
Ukusekela ituthuko elinganako, ukutlhogonyelwa nokuphuhliswa komlando woke wethu, amatshwayo wesitjhaba, amafa namabulungelo weencwadi.
Ukuphuhlisa ubukhona beSewula Afrika ezingeni leentjhabatjhaba ngamahlelo wokubonisana nenarha ngayinye namkha iinarha ezinengi.
Ukuthuthukisa ikghonakalo yezomnotho nokutlama yezobukghwari namasiko ngokusebenzisa zefundo kezobukghwari nebandulo, kanye nokuqeda umtlhago ngokusebenzisa zobukghwari namasiko njengendlela eya ekusungulweni okudzimeleleko kwamathuba womsebenzi.
Igunya Langokomthetho
Igunya langokomthetho lomNyango wezobuKghwari namaSiko linabile, lembatha iinhlangano ezihlukeneko nomthetho. Igunya eliqakatheke khulu lomNyango livela kumThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika, obeka bona
Woke umuntu unelungelo lokuthola ikululeko yokuzizwakalisa, elifaka
Ilungelo leziko leendaba nezinye iinrhatjhi;
Ikululeko yokuthola namkha yokwabelana ngelwazi namkha imiqondo;
Ikululeko yokutlama ngokobukghwari; kanye
Nekululeko yezefundo nekululeko yerhubhululo lesayensi (isigaba 16); begodu nokuthi
Woke umuntu unelungelo lokusebenzisa ilimi godu nokuzibandakanya kezamasiko ezifunwa nguye, kodwana akakho ozakusebenzisa lamalungelo ngendlela engakhambelaniko neenjamiso zeRhelo lamaLungelo wobuNtu (isigaba 30).
Ingqenye A yeTjhejuli 4 yomThethosisekelo itjengisa bona iindaba zamasiko nelimi ziindawo zomsebenzi ofanele urage kuhle owenzeka ngasikhathi sinye phakathi kombuso wesitjhaba newephrovinsi.
Ngokusekelwa liPhepha lokuBingwe nguRhulumende kezobuKghwari, amaSiko namaFa, imiThetho elandelako yaziswe yiPalamende neenHlangano ezenzelwe ukuragelisa phambili igunya lomthethosisekelo lomNyango wezobuKghwari namaSiko.
Ibuthelelo Lezokuphatha
Ngegunya elibuya emThethwenisisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika, nekomba ebuya ePhepheni lokuBingwe nguRhulumende kezobuKghwari, amaSiko namaFa, umNyango wezobuKghwari namaSiko, ngokusebenzisa umthetho, iinhlangano namahlelo, uhlose ukuthuthukisa zobukghwari, amasiko namafa weSewula Afrika. Ngokwenza njalo, umNyango uqinisekisa bona imithethokambiso ye-Batho Pele yokulingana, ukufikeleleka, ukuphatha okuhle nokwenzela izinto emkhanyweni iyasetjenziswa emahlelweni woke wawo neenhlangano ozengameleko.
Amahlelo wangaphakathi womNyango afaka hlangana iindawo ezilandelako zokusebenza:
ZokuThintana
ZobuKghwari, amaSiko neLimi ekuHlaleni
UkuThuthukiswa kwezamaSiko neTjhebiswano leenTjhabatjhaba
AmaFa, amaRekhodi wesiTjhaba nemiSebenzi yobuBulungelo beeNcwadi
ZokuPhatha
Zokuthintana msebenzi wamaqhinga olihlangothi lawo woke amahlelo godu nofanele usebenze kiwo woke amahlelo. Ukuhlanganisa imisebenzi efana nezokuthintana kezokurhatjha, ukuthintana emaphrovinsini, ukubonisana nabadlala indima nokuphathwa kwezehlakalo, izinto eziqakatheke khulu zonyaka kezokuthintana ufaka ukuhlonywa kweForamu yabosoNdaba bezobuKghwari ukuthuthukisa isebenziswano hlangana nombuso neenrhatjhi;
Ibuthelelo Lezokuphatha
IHlelo lezobuKghwari, amaSiko neLimi emPhakathini liqale ekuthabeleni, ekuthuthukiseni nekugcineni ukwehluka ngamasiko okunothileko kweSewula Afrika. Ngokudosa phambili ekuthuthukisweni amalimi ali-11 wangokomthetho, imiSebenzi yesiTjhaba yamaLimi (NLS) inikela ngezokutjhugulula nemisebenzi yetheminoloji embusweni kanye nakabanye abadlalindima abahlukeneko. Amaphuzu aphambili wonyaka weemali ka-2002/2003 we-NLS afaka ukuhlonywa kweHlelo lokuRhumutjha ngomTato leSewula Afrika (TISSA), okumsebenzi onikela ngemisebenzi yokutjhugulula kilabo abazuzako ngalomsebenzi nabanikeli, kanye nokwamukelwa komThethomgomo wesiTjhaba weLimi oqinisekisa ukuthuthukiswa okuragela phambili kwamalimi woke ali-11. Zobukghwari namasiko emphakathini ziphatha iinhlangano ezinengi zobukghwari, ezitjhugululwe kilonyaka zaba ziinhlangano ezihlonywe ngokomthetho, ukuvumela ukuphatha okukhulu ngokwehlelo nangomleyo wokuziphendulela, amasiko efundweni neendaba eziphathelene nokulingana nokufikelela. Ekurageleni phambili ngetuthuko yezokuhlalisana yezobukghwari namasiko, amaphuzu aphambili wonyaka afake ukuhlonywa kweHlangano yokuVuselelwa kokuziPhatha (MRM), ukusungulwa kweHlangano yamaSentha wezobuKghwari womPhakathi, kanye nesekelo eliragela phambili ezehlakalweni eziveza amathalente wabantu abarholopheleko kezobukghwari.
Ihlelo lokuThuthukiswa kwamaSiko neTjhebiswano leenTjhabatjhaba, elinikelwe umsebenzi wokuqinisekisa ituthuko yamabubulo wezamasiko weSewula Afrika godu nokuqinisekisa ukuvezwa kobukghwari namasiko weSewula Afrika ezingeni lephasi, nonyaka yabona iinkambiso ezinengi ziphumelela. Indlela etja ekutholeni iimali zetuthuko yagcina ngokusungulwa kwesebenziswano eqinileko, isibonelo, nenarha ye-Sweden, ezakuphuhlisa iinsungulo ezizijameleko zetuthuko ezisuselwe eRhelebheni lezokuThuthukiswa kwangaPhetjheya (ODA). Ukungezelela, abanengi abasebenza kezobukghwari bathabela isekelo lomnyango ekutjengiseni amathalente wabo ngaphetjheya. Ngokusebenzisana
Ibuthelelo Lezokuphatha neTuthuko yezamaSiko, iKhonferensi ye-INCD, esisehlakalo esiqakathekileko esiveza isidingo sephasi ekuvikelweni kokwahluka ngokwamasiko, yabanjwa. ITuthuko ngokwamaSiko yasebenzisa amahlelo wokuqeda umtlhago ukufikelela amathuba webandulo ebantwini abazi-10 000 namathuba womsebenzi kabanye abazi-2 700. Iinkambiso namaphrojekthi asungulwa eHlelweni lokuKhuliswa kwamaBubulo wezamaSiko ayaqinelela. Isibonelo esihle salokhu yimBizo yesiTjhaba yemiSebenzi yeZandla nomQaliso weziNto eziHle owabayipumelelo nowaba lihlangothi lomHlangano omKhulu wezeTuthuko ngokwakhako yePhasi (WSSD).
Ihlelo lamaFa, amaBulungelo wesiTjhaba kanye nemiSebenzi yesiTjhaba yamaBulungelo weeNcwadi limtlhogomeli wamagugu abonakalako, nangabonakaliko, wamarekhodi newokuhlakanipha wenarha. Ukuphatha umsebenzi owehlukahlukeneko, ihlelo lifuna ukuthuthukisa iinhlangano ezikhona zamafa, ukwenza iinhlangano ezitja zamafa nokuqinisekisa ukubuthelelwa okungikho nokubuyiswa kwemarekhodi wenarha namafa aveziweko. Amaphuzu aphambili wehlelo afaka hlangana ukubuyiselwa ekhaya kwensalela zakaSarah Baartman ngemva kwekambiso ede yeenkulumiswano, ukukhunjulwa kwePi yamaBhuru namaNgisi yeSewula Afrika, neragelo phambili ekuthuthukisweni kwephrojekthi yePhaga yeKululeko. Zamabulungelo, ngokulandela imisebenzi eminengi yokufikelela, ithole ukukhula ekufikelelweni kwamafa anothileko wenarha kwanda khulu. Amabulungelo, ngokulandela imisebenzi ehlukehlukeneko yokufikelela, ithole ukukhula okukhulu kokufikeleleka emabulungelweni anothileko wamaFa wenarha. Amabulungelo godu aragela phambili nokutjhugulula okumumethwe mamafa wamabulungelo ngokusekela nokuhlela imithombo yomlando okhulunywako ngenarheni. Ukunikelwa kwabonongorwana besitjhaba abatjha kokuthoma ngo-2002/2003 kwaba sisehlakalo esiqakathekileko emaBulungelweni, nokuzibandakanya kwawo
Ibuthelelo Lezokuphatha ephrojekthini yokubuyiselwa kwemiTlolo eqakatheke khulu ye-Timbuktu eMali. Ihlangothi elitja lomsebenzi lomNyango wezobuKghwari namaSiko lilemuko ngelwazi, muva nje elisuswe emNyagweni weSayensi neTheknoloji. Ukuphathwa kuhle kwamabuthelelo wamabulungelo weencwadi aqakatheke khulu esitjhabeni, kuqinisekiswa ngehlangano ekhambelanisako eqalelela umsebenzi wamabulungelo wesitjhaba.
Ibuthelelo LamaHlelo
Lenza ukuphatha koke komNyango begodu linikela ngemisebenzi etholakala kiwo woke amaHlelo womNyango.
Ihlelo lesi-2: ZobuKghwari, amaSiko neLimi emPhakathini
Likhuthaza, liveze begodu ivikela zobukghwari namasiko enarheni, liqale khulu ikghono lehlangano, imithethomgomo yezobulili, ukuvuselelwa kokuziphatha nokwehlukana ngokwamalimi, ukuvumela woke amaSewula Afrika ukuzibandakanya ngokuzeleko epilweni yezokuhlala, zombanganarha nezomnotho.
IHlelo lesi-3: ITuthuko yezamaSiko neTjhebiswano leenTjhabatjhaba
Liphuhlisa ukwehlukana ngamasiko namabubulo wezamasiko weSewula Afrika, kanye nokuphuhlisa itjhebiswano lezamasiko eentjhabatjhabeni.
IHlelo lesi-4: AmaFa, amaBulungelo wesiTjhaba nemiSebenzi yamaBulungelo weeNcwadi
Liyahlahla, ligcine belithuthukise zamafa, amabulungelo neenhlangano zelwazi ukuqinisekisa ukuphatha kuhle, itjhuguluko leenhlangano nokufikeleleka kibo boke.
Ibuthelelo LamaHlelo
INani loke leSabelo seBhajethi
iHlelo lokuthoma
iHlelo lesibili
iHlelo lesithathu
iHlelo lesine
ITjhadi yeHlangano yomNyango
Mnqophisi-mazombe
Umtato: 337 8275
Sekela Mnqophisi-mazombe:
UbuKghwari, AmaSiko neLimi emPhakathini
Umtato: 337 8000
Umtato: 337 8130
IsiPhathiswa esiPhezulu seeMali
Umtato: 337 8412
Mnqophisi omKhulu
Zokuthintana
Umtato: 337 8313
Mnqophisi omKhulu
AmaButhelelo wesiTjhaba
Umtato: 337 5300
Mnqophisi omKhulu
AmaFa
Umtato: 337 8032
Mnqophisi omKhulu
ImiSebenzi yesiTjhaba yamaLimi
Umtato: 337 8081
Mnqophisi omKhulu
ITjhebiswano leenTjhabatjhaba
Asinamuntu
Mnqophisi omKhulu
UkuThuthukiswa kwezamaSiko
Umtato: 337 8137
Mnqophisi
UkuPhathwa kweHlangano
Umtato: 337 8236
Mnqophisi
ZokuThintana
Umtato: 337 8176
Mnqophisi
Umtato: 337 5300
Mnqophisi
AmaFa
Umtato: 337 8136
Mnqophisi
ImiSebenzi yesiTjhaba yamaLimi
Umtato: 337 8487
Mnqophisi
AmaSiko namaSiko emPhakathini
Umtato: 337 8004
Mnqophisi
UkuPhathwa kwabaSebenzi
Umtato: 337 8400
Mnqophisi
ImiSebenzi yemiNyanya yemBusweni
Umtato: 337 5300
Mnqophisi
AmaFa angaThintekiko
Umtato: 337 8471
Ibuthelelo LamaHlelo
Mnqophisi
UkuThuthukiswa kwezamaSiko
Umtato: 337 8529
Mnqophisi
AmaHlelo wezeLwazi
Umtato: 337 8357
Mnqophisi
ImiSebenzi yezomThetho
Umtato: 337 8457
Zokuthintana
Njengombana zokuthintana zimsebenzi wamaqhinga, iPhiko lokuNqophisa eliKhulu lezokuThintana lisebenzisana nawo woke amahlelo emNyangweni. Lokha nakutlanywa amajima wezokuthintana we-DAC, ubujamo obuhlukahlukeneko bomphakathi weSewula Afrika buyaqalwa. I-DAC ihlose ukuthintana ngendlela yokuthi imilayezo yayo ifikelela begodu izwisiswa ngibo boke enqotjhiswe kibo, begodu ilwelwa ukuveza ilwazi elifaneleko ngendlela edosako nenekareko. Ngemisebenzi yeLetsema, amakhonferensi, iindaba neembizo ezifaka hlangana zoke iinkoro zomphakathi, i-DAC isebenzisana bunqopha nabadlalindima.
Amaforamu akhethekileko enzelwe ukuthintana okunqotjhiweko. Isibonelo, iForamu yabaBikindaba bezobuKghwari ibe yipumelelo. Iforamu le enzinze eJohannesburg, ifaka hlangana ababiki beendaba abama-43 abasebenza emphakathini, imidiya yeze-elektroniki kanye neyokugadangisa. Imisebenzi efanako izakuhlonywa KwaZulu-Natal neTjingalanga Kapa.
IPhiko lokuNqophisa eliKhulu lisekambisweni yokufezakalisa izakhiwo zalo njengombana kuphakanyiswe mBiko we-Comtask. Isakhiwo sifaka okulandelako:
Itjhebiswano lezobubikindaba eliqale ekuthuthukiseni itjhebiswano lamaqhinga hlangana kwezobubikindaba nombuso ukwenzela isitjhaba esinelwazi
Ukutlama, ukuqalisa nezokuthintana zeentjhabatjhaba ukuqisekisa ukuthuthukiswa nokunikelwa kwemikhiqizo yelwazi yekhwalithi.
Ukubambisana kwezephrovinsi nokuphathwa kwabadlalindima ukuqinisekisa ukulethwa kwemisebenzi okuhlangeneko.
Amaphuzu aphambili akhethiweko wonyaka osathomako endalwe ngenzasapha.
Zokuthintana
UmNyango wezobuKghwari namaSiko wahlela ukuhlonywa kweHlangano yokuVuselela kokuziPhatha ngomhlaka 18 Apreli 2002. Iinthunywa eziyikulungwana ezibuya emaphrovinsini wolithoba weRiphabhliki yeSewula Afrika zamenywa ukukhambela ukuhlonywa okwabanjelwa eDoyelweni leemPhaphamthjini i-Waterkloof ePitori.
Ngesibawo somNyango weeNdaba zangaPhandle, umNyango wezobuKghwari namaSiko wenza ihlelo lezamasiko ukuthabela ukuhlonywa kwe-AU e-Durban ngoJulayi ka-2002. Ihlelo lalifaka
Ukudlalwa kwengoma emlayezo ye-AU.
Ukudlala umbhino estradeni ngokuthanda ziinqhema ezahlukeneko zamasiko nemiqaliso ehlukeneko.
Ukudrila kwamajoni
Zokuthintana
UmNyango wezobuKghwari namaSiko wabamba iKhonferensi yokuPhatha ngokusezingeni eliPhezulu nokuSetjenziswa kweTheminoloji (TAMA) ukusukela ngomhlaka 19 ukuya mhlana amalanga nakama-21 ngoFeberbari ka-2002 eNdaba Hotel e-Johannesburg. IKhonferensi yayingetheminoloji, ilwazi nokuphathwa kwelwazi esikhathi lapho itheknoloji ingasetjenziswa ukurhelebha abasebenza ngelimi ekorweni yombuso neyangeqadi ukwenza, ukuphatha nokubeka ezingeni elamukelekako kwetheminoloji. Iinthunywa zenarheni nezeentjhabatjhaba neenkhulumi zabakhona ekhonferensini, eyavulwa nguMma uB. Mabandla.
Zokuthintana
Umnyanya wokubulunga isidumbu wabanjwa ngelanga lesiTjhaba laboMma 2002 eHankey ePumalanga Kapa.
ZobuKghwari, amaSiko neLimi emPhakathini
Imisebenzi
ImiSebenzi yesiTjhaba yamaLimi (NLS)
ImiSebenzi yesiTjhaba yamaLimi imtlhogomeli womThethomgomo wesiTjhaba weLimi. Ekufezekiseni iminqopho yomthethomgomo, i-NLS inikela ngemisebenzi yokutjhugulula nokurhumutjha embusweni nakwabanye abadlalindima.
IBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika
IBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika yihlangano esungulwe ngokomthetho wepalamende eziphendulela bunqopha kuNgqongqotjhe.
Ukuphuhlisa zobuKghwari namaSiko eSewula Afrika
Umnqopho walelihlelwana kuqinisekisa ukwenza kuhle nokulingana kezobukghwari namasiko nokufikeleleka kezobukghwari namasiko kuyasekelwa, nokuthi ituthuko kezobukghwari yenzeka kiwo woke amazinga womphakathi. Ifundo ngezobukghwari nebandulo netuthuko ngokunqophiswe kibomma, abantwana, abatjha nabantu abarholopheleko kuba mnqopho.
Kunamahlelwana amakhulu amabili afaka hlangana ihlelo lezobuKghwari, amaSiko neLimi emPhakathini:
ImiSebenzi yesiTjhaba yamaLimi (NLS), nayo esekela iBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika; kanye
NezobuKghwari namaSiko emPhakathini, esekela, umKhandlu wesiTjhaba wezobuKghwari (NAC) kanye nezamaBhizinisi nobuKghwari eSewula Afrika (BASA).
Iminqopho yoke yehlelo:
kuphuhlisa ukufikeleleka emithombeni yezobukghwari namasiko;
kugcina nokuthuthukisa ukwenza kuhle kezobukghwari;
kuphuhlisa nokuvikela amalungelo welimi wamalimi ali-11 wangokomthetho.
ZobuKghwari, AmaSiko NeLimi EmPhakathini
Isabelo seemali ngokuya kwehlelo ngalinye
IHlelo lesi-2: UbuKghwari, amaSiko neLimi emPhakathini
UkuThuthukiswa kwezobuKghwari namaSiko
umKhandlu wesiTjhaba wezobuKghwari
iBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika
imiSebenzi yesiTjhaba yamaLimi
ImiSebenzi yesiTjhaba yamaLimi
Ukutjhejwa kweqhinga neTuthuko eQakathekileko yomThethomgomo esikhathini esitjhejiweko
UNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji wamemezela umLeyo womThethomgomo wesiTjhaba weLimi ngomhlaka 3 Disemba 2002. Ihloso ekulu kuphuhlisa ukusetjenziswa ngokulingana kwamalimi ali-11 wangokomthetho ngombono wokukghonakalisa ukufikelela ngokulingana emisebenzini nelwazini lombuso. Ukufika lapha, ukuphuhliswa nokuthuthukiswa kwamalimi lawo abekagandelelwe ngaphambilini kubonakala kurhabekile. Umleyo womthethomgomo ubophelela umbuso ekuhlomeni amahlelo aragela phambili webandulo namayunithi welimi, ekuphatheni ukufezakaliswa komthethomgomo, ekuthuthukiseni amakghono wabantu nomthangalasisekelo ekundleni yeTheknoloji yamaLimi wabaNtu, kanye nekuhlomeni ukusebenzisana neenkhungo zefundo ephakamileko ezinikela ngamahlelo avunyelwe ngebakwa-SAQA ekusetjenzisweni kwamalimi.
ZobuKghwari, AmaSiko NeLimi EmPhakathini
Iindawo zemiPhumela eQakathekileko, imiPhumela nokuFikelelweko
Indawo yomPhumela eQakathekileko yokuThoma: UkuTjhugulula, ukuHlela nokuTlanywa kweLimi
Iqhinga lokufezakalisa lokuqinisa imithethokambiso yomLeyo womThethomgomo wesiTjhaba weLimi (NLPF) watlanywa bekwaboniswana ngawo efundwenibandulo yeminyango yombuso nemisebenzini yamaphrovinsi yelimi ngoFeberabari 2003. I-NLPF yahlonywa ngoMatjhi 2003.
Iphrojekthi yokulinga yemiSebenzi yokuRhumutjha ngomTato yeSewula Afrika (TISSA) yahlongozwa ngo-2002, ukukghonakalisa izakhamuzi bona zifikelele imisebenzi yombuso ngelimi elikhethwa ngizo. Beyitholakala eentetjhini ezikhethekileko zamapholisa inarha yoke namakliniki weDorobha eliKhulu le-Tshwane phakathi kweveke ukusuka ngo-8:00 ukuya ku-16:00.
Ipumelelo ebonakalako
I-TISSA yiphrojekthi eqakathekileko neletha imiqondo emitjha ekghonakalisa ukufikeleleka emisebenzini yomphakathi ezakhamizini zeSewula Afrika ngelimi elikhethwa ngizo. Abarhumutjhi bephrojekthi banciphisa isikhala samalimi hlangana kweklayenti nomnikeli wemisebenzi ngokusebenzisa indawo yokufuna irhelebho ngomtato. Umnqopho wesibili wehlelo kuphuhlisa nokuthuthukisa ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko ngenarheni.
IsiQhema esiYelelisa uNgqongqotjhe ngeTheknoloji yamaLimi wabaNtu (HLT) yaphenyisisa beyabika ngeqhinga elimagadango mathathu ngokuthuthukiswa kwe-HLT eSewula Afrika. Umsebenzi wesiQhema waphela ngomBiko wokuThuthukiswa kweTheknoloji yamaLimi wabaNtu eSewula Afrika ngo-Septemba 2002. Umbiko wawukhuluma ngokuzeleko ngeemphakamiso eziphathelene nokufezakaliswa kweqhinga le-HLT eSewula Afrika kanye nokunikela ngomleyo wemisebenzi yoke eyenziwa siQhema.
Njengehlangothi lejima eliragela phambili le-Hoyozela lokuyelelisa ngelimi, ikhalenda ka-2003 yathuthukiswa beyasatjalaliselwa ebasebenzini bombuso ukukhuphula ukwazi ngomthethomgomo wombuso wekambiso yamalimi amanengi.
Kube nokwanda ekufunweni kwemisebenzi yokutjhugulula nokuhlela, njengombana kutjengiswa magrafu angenzasi.
Imadaniso lemiTlolo eRhunyutjhwe ukusukela ngo-2001/02 ukuya ku-2002/03
ZobuKghwari, AmaSiko NeLimi EmPhakathini
Ukwanda kokufunwa komsebenzi otjhugululiweko kwabonakala nekutjhugululeleni emalimini wangokomthetho wabantu abaNzima.
Indawo eQakathekileko yomPhumela yesiBili: Ukukhanjelaniswa kweTheminoloji
ImiSebenzi yesiTjhaba yamaLimi (NLS) godu iphuhlisa, iqinisa beyikhuphula ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko wabantu abanzima ngokuthuthukiswa kwetheminoloji ebekwe ebujameni, begodu inokuziphendulela ngokukhambelanisa kwamaphrojekthi ahlukeneko wangaphandle wetheminoloji.
I-NLS yenze amaphrojekthi ambalwa, aqale khulu ekukhutjhweni kweenhlathululimagama ezitheknikhali zeenkolo eemfundweni ezahlukeneko. IPhrojekthi yeSayensi yeMvelo neTheknoloji iyayenziwa sikhuluma nje ukwenza
ZobuKghwari, AmaSiko NeLimi EmPhakathini amathemu abuthekniki eemfundweni zesayensi yemvelo ezifana nesayensi yemithetho yemvelo (physical science), ibhayoloji, ikhemistri, ibhayokhemistri nebhothani. Ukuthuthukiswa kwetheminoloji emiqondweni emitjha kuzakurhelebha ekufakweni kwamalimi wabantu abanzima njengamalimi wokufunda eenkolweni ukusuka egreyidini 1 ukuya keyesi-6. Ukuthuthukiswa kwetheminoloji emasayensini wabantu, wezokuhlalisana nezomnotho nakho kufaka isandla esikhulu ekuthuthukisweni kwamalimi wabanzima ekubeni asebenze ngokuzeleko njengamalimi wokufunda. Iphrojekthi ifaka iinkundla ezifana nezomlando, ijiyografu, zombanganarha ezisisekelo, zokuphatha embusweni, isayensi yezomnotho nesayensi yezokuphatha.
IPhrojekthi yeTheknoloji yeLwazi lezokuThintana ifaka iinkundla ezimbalwa, nezokuthintana ngomtato, zerhwebo nge-elektroniki, imisebenzi yeposo nezokurhatjha zizakuba lihlangothi lokuthoma, elizakuqala ekutlameni ukulingana kiwo woke amalimi woke wangokomthetho emahlangothini atjhiwoko. Iphrojekthi iyisebenziswano phakathi kwe-DAC, umKhandlu weRhubhululo lezokweLapha neThungelelwano lesiTjhaba lemiRhatjho yomPhakathi (NCRF). Ihloso yalephrojekthi kusabalalisa irhubhululo liye emiphakathini khona izakunikelwa amandla nokukhuphula ilwazi layo ngerhubhululo kanye nokuthuthukisa itheminoloji yezepilo emalimini wendabuko weSewula Afrika.
Kiwo woke lamaphrojekthi i-NLS isebenza ngokubambisana nabasebenzisani abanekghono nababanduliweko kanye nabosolwazi beemfundo. Abasebenzisani babuya emaKomitini weLimi wamaPhrovinsi (PLC s), iinHlangano zesiTjhaba zeLimi (NLB s), amaYunithi wesiTjhaba weenHlathululimagama (NLU s), iinkhungo zefundo ephezulu inarha yoke, abafundisi namalunga womphakathi.
ZobuKghwari, AmaSiko NeLimi EmPhakathini
ZobuKghwari namaSiko emPhakathini (ukuPhuhliswa kwezobuKghwari namaSiko eSewula Afrika)
ZobuKghwari namaSiko emPhakathini yindawo yeqhinga elitjha lomNyango wezobuKghwari namaSiko. Umnqopho womnyango kufunisisa kabutjha indima yezobukghwari namasiko ekuvuselelweni komphakathi ngokunikela isekelo lamaqhinga eenhlanganweni zobukghwari. Okumummongo emsebenzini wawo kufakwa nokuhlanganiswa kweenqhema ezinqotjhiweko ezifaka hlangana abantu abarholopheleko, abomma, abatjha nabantwana.
Ngamagama wabo:
Iphrojekthi yeSentha yomPhakathi weFlemish irhelebhe umnyango khulu kwamambala. Kokuthoma yabamphumela wokobana i-DAC ithuthukise iqhinga elihlangeneko ukurhelebha amasentha bona abonakale asebenza, begodu ngephrojekthi ye-Flemish unikele iqhinga imithombo yokungezelela ukukhupha amahlelo wekhaya ngokusebenzisa amaSentha womPhakathi wezobuKghwari (CAC). Iphrojekthi iqaliswe emaphrovinsini amathathu, asetjenziswa njengeelingelelo ezizakwenziwa kiwo wolithoba amaphrovinsi. Isinikele abasebenzi abangezelelweko nelwazi, begodu beyiqakathekile epumelelweni yeenhlangano zamaphrovinsi zamaSentha womPhakathi. Sathoma ukufikelela izinga lokudzimelela ngaphakathi kwemiKhandlu yangaPhambilini zokwEnza. IThiyeta kaRhulumende ivuliwe godu, godu nezinye iinhlangano sele zithomile ukusebenza ngokukhambisana ne-PFMA, ngamaqhinga wonyaka wokutlama, ukubuyelela kwangekota neenkambiso zokuziphendulela okungekokuthomokhu .
Ihlelo lokuVuselelwa kokuziPhatha belifuna bona sihlele Imbizo yesiTjhaba yokuVuselelwa kokuziPhatha neenhlangano zokuthintana zomphakathi. Umphumela kwaba yituthuko yehlelo lesitjhaba lokulungisa iindaba
ZobuKghwari, AmaSiko NeLimi EmPhakathini eziphathelene nemikghwa, amagugu, nokuzazi, njll. Elinye ihlelo elibe yipumelelo kube lihlelo lonyaka esilikhambisa ngokubambisana nomKhandlu weenHlangano eziziJameleko zabaRholopheleko eveza ukwenza kuhle neendaba zokufikeleleka kezobukghwari ebantwini abarholopheleko .
etjhugulukweni elikhulu emithethwenimigomo nakezebhoduluko:
Itjhuguluko elikhulu libe kufezakaliswa komThetho wamaTjhuguluko wemithetho yezamaSiko ebeyifuna bona zoke iinhlangano zamasiko ezithola iimali emNyangweni zibe ziinhlangano ezihlonywe ngomthetho wepalamende. Lokhu kutjho bona uNgqongqotjhe ubeka usihlalo womkhandlu omunye nomunye. Lokhu kuletha isiqiniseko sokobana iinhlangano ziwela ngaphasi kwemithetjhwana ye-PFMA .
Ukungezelela ekuthuthukisweni kwetjhebiswano eliragela phambili neenhlangano zamasiko, ekuthuthukiseni ifundo yezobukghwari, ukurholophala neminye iminyango kuneendawo ezimbili ezitjha zokusebenza. Elinye lihlelo lemisebenzi yomphakathi elikhulisiweko elaziswa ngesikhathi somHlangano omKhulu wezemiSebenzi, elitjengisa bona zobukghwari namasiko zinendima ezingayidlala ekwakhiweni namkha ekuqinisweni komthangalasisekelo. Elinye yiphrojekthi esahlongozwako nomNyango wezeziNdlu ukufaka abatlami bezobukghwari nabanye abasebenzi bezamasiko ekambisweni yokuqala bonyana zobukghwari zingafaka bunjani isandla ebuhleni behlelo lezezindlu ezibiza kancani .
ZobuKghwari, AmaSiko NeLimi EmPhakathini
Iindawo zemiPhumela eQakathekileko, imiPhumela nokuFikelelweko
Indawo eQakathekileko yomPhumela yokuThoma: Ukusekelwa kwehlangano nokuPhatha
Ukuqinisa umsebenzi womNyango wezobuKghwari namaSiko ukusukela ngo-1995, iinhlanagno ezimbalwa zisekelwe ngomnyaka-mali ka-2002/2003. Lokhu kufaka iinhlangano lezi:
zamaBhizinisi nobuKghwari eSewula Afrika (BASA)
iinkampani ezikulu kezobukghwari obenziwa ngokomzimba amFestivali wezobuKghwari namaSiko iziNdlu zokuDlalela
Elinye ihlangothi lekambiso yokusekela lifaka ukutjhuguluwa kwezindlu zokudlalela bonyana zibe ziinhlanagno ezihlonywe ngokomthetho wepalamende ngaphasi komThetho weenHlangano zamaSiko.
Indawo eQakathekileko yomPhumela wesiBili: IFundo yezobuKghwari neBandulo
Ngonyaka odlulileko kwahlonywa bekwasekelwa ngeemali iinhlangano ezisithandathu zokwenziwa kwamazinga (ama-SGB). Abosolwazi ababuya emazikweni ahlukeneko baqalelela ukubekwa ezingeni kweemfanelo zefundo yezobukghwari emazingeni ahlukeneko nokubeka amakghono emazingeni ahlukeneko.
Unyaka ube neensungulo eziqakathekileko zokusebenzisana neendlela ezihlonywa mNyango wezeFundo (DoE). Ngokuhlahlwa ziinkomba zokulawula ukusebenza zokusebenzisana kweminyango ehlukeneko, amahlelo afana ne-
ZobuKghwari, AmaSiko NeLimi EmPhakathini
Baswa le Meetse afezakaliswa. I-Baswa le Meetse yiphrojekthi yesitjhaba erholwa mNyango weeNdaba zaManzi namaHlathi (DWARF) eenkolweni, esebenzisa zobukghwari njengendlela yokwakha ukwazi ukuqakatheka kwamanzi.
Indawo eQakathekileko yomPhumela wesiThathu: amaSentha wezobuKghwari womPhakathi
Kunamahlangothi amabili wamasentha womphakathi eSewula Afrika. AmaSentha weHlelo lokuVuselela nokwAkha butjha ahlonywa yi-DAC phakathi kwaka-1996 no-2000, kanye namaSentha wobuKghwari wezomLando womPhakathi, ayenikela ngefundo yezobukghwari nebandulo ngaphambi kwamakhetho wentando yenengi ka-1994.
Iphenyisiso ngamaSentha womPhakathi wokuVuselela nokwAkha buTjha lenziwa yi-DAC ngerhelebho lomKhandlu weRhubhululo leSayensi yobuNtu (HSRC). Iphenyisiso lafanisa iinselela eziqalene namasentha belarhelebha ukuthuthukiswa kweqhinga. Ikambiso yokuthuthukiswa kweqhinga yafaka
ZobuKghwari, AmaSiko NeLimi EmPhakathini iimfundobandulo ezimbili zesitjhaba ezabanjwa ngo-Apreli nango-Oktoba ka-2002, okungiwo enza bona i-DAC inikele nge-R 960 000 emahlelweni wokusekela emaSentheni wezobuKghwari womPhakathi ngo-2002/2003.
AmaSentha womPhakathi wezomLando azibandakanya ekuthuthukisweni kweqhinga lamasentha wezobukghwari womphakathi. I-DAC ithuthukise ukusebenzisana namasentha amadala ukuqinisekisa bona kunokuthuthukiswa kwamakghono nokunikelwa amandla kilawo angamatjha. Ngesekelo le-DAC i-Federetjhini yamaSentha womPhakathi yahlonywa ngo-2003.
Ukuqinisa khulu amasentha wezobukghwari womphakathi, i-DAC itlikitle isivumelwano seminyaka emithathu seenarha ezimbili nombuso we-Flemish sokubandula kanye nehlelo lokulethwa kwemisebenzi KwaZulu-Natal neFreyistata. I-DAC inikele iimali ekukhuliseni iphrojekthi bona iye nakamanye amaphrovinsi aseleko asithandathu.
Indawo eQakathekileko yomPhumela wesiNe: IHlelo labaNcani kezobuKghwari
ZobuKghwari, AmaSiko NeLimi EmPhakathini
Indawo eQakathekileko yomPhumela wesiHlanu: IinSungulo zeenHlangano zokuVuselela kokuziPhatha (MRM)
Ngomzamo wokukhambelanisa ukuba nesandla kweminyango eyahlukeneko yombuso ekuthuthukisweni nekukhambiseni amahlelo wokuvuselelwa kokuziphatha ngaphakathi embusweni, umNyango wezobuKghwari namaSiko ukghonakalise ukuzibandakanya kwamazinga woke wemibuso yamaphrovinsi nemibuso yeendawo. UmNyango ubekele ngeqadi iingidi ezihlanu zamaranda ku-MRM ezakusetjenziselwa umthangalasisekelo, nokunikela ngesekelo lezokuphatha emisebenzini yayo.
Ipumelelo ebonakalako:
UmHlangano omKhulu wokuVuselelwa kokuziPhatha
UmHlangano omKhulu wokuVuselelwa kokuziPhatha ohlelwe mNyango wezobuKghwari namaSiko wabanjwa ngo-Apreli 18 2002. Abadlalindima bawo abebabuya kiwo woke amahlangothi wepilo bavumelana ngokulandelako:
Ihlelo lokwenza elijayelekileko
Iqhinga lokwakha isebenziswano neenhlangano zeendaba ezibonwe njengabangathunywa esitjhabeni ngobukhulu baso.
Ihlelo eliyame ekusebenzisaneni okuhloswe ngalo ukufezakalisa iqhinga elizeleko nelifaka woke umuntu.
NgoJanabari 2003, iTjhatha yokuziPhatha yeSewula Afrika yahlonywa begodu nefundobandulo yokutlama ngokwamaqhinga yabanjwa ukusukela amalanga naka28 kuFeberbari ukuya ku-1 Matjhi 2002 ukukhupha iqhinga lebhizinisi elibeka kuhle okuqakathekileko eqhingeni le-MRM, kufaka hlangana iqhinga lezokuthintana kanye nombiko ngombono nomnqopho. Iimfundobandulo zamaphrovinsi zokulinganiswa nabakhambelanisi, okuveza kuhle iqhinga lokwamukelwa, zithuthukisiwe.
UkuThuthukiswa KwamaSiko NeTjhebiswano LeenTjhabatjhaba
ImiSebenzi
Ukuthuthukiswa kwamabubulo wezamasiko afaniswe njengehlangothi elikhulu lokuthuthuka kwezemnotho nokudalwa kwamathuba wemisebenzi. Ngokusekela, ukuphuhlisa nesekelo leemali elinqophileko, umNyango ufuna ukukhuphula iinkoro zamafilimu, umbhino, ukukhutjhwa kwemitlolo, ikghono lezandla, zokutlama nezobukghwari obubonakalako.
ITjhebiswano leenTjhabatjhaba
UbuNqophisi beenTjhabatjhaba buhlose ukuqinisekisa bona boke ikghono lezandla buyazuza ekubeni lihlangothi lomphakathi weentjhabatjhaba. Ukuphatha iimvumelwano zeentjhabatjhaba, ukwakha isebenzisano yamaqhinga ngeminikelo yeenarha zeentjhabatjhaba nesekelo lokubandakanyeka kweSewula Afrika ezehlakalweni zangaphetjheya kuqakathekile kilomnyango.
IFandetjhini yesiTjhaba yamaFilimu namaVidiyo
IFandetjhini yesiTjhaba yamaFilimu namaVidiyo yihlangano ehlonywe ngokomthetho wepalamande eziphendulela emNyangweni wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji.
AmaPhrojekthi wokuQedwa komTlhago neweBandulo lamaKghono
Ihlelo lokuqedwa komtlhago lilungisa ngokutjheja iinkoro zekghono lezandla, zombhino, zamafa nezokuvakatjha zamasiko. Ihlelo lokuthuthukiswa kwamakghono sisungulo seminyaka emithathu esisekelwa ngeemali mNyango wezabaSebenzi, esinikela ngebandulo eenkorweni zekghono lezandla, zokutlama, zobukghwari obubonakalako, zamafa, zombhino namafilimu.
IsAbelo seeMali kelinye nelinye iHlelwana
IHlelo lesithathu: UkuThuthukiswa kwamaSiko neTjhebiswano leenTjhabatjhaba
UkuThuthukiswa kwezamaSiko neTjhebiswano leenTjhabatjhaba
IHloso yeHlelo
Ihloso ekulu yehlelo ku:
phuhlisa ukwehlukana kwezamasiko kanye namaBubulo wezamaSiko weSewula Afrika phuhlisa itjhebiswano lezamasiko iphasi loke
IHlelo lokuThuthukiswa kwezamaSiko neTjhebiswano leenThabatjhaba linamahlelwana amabili:
UkuThuthukiswa kwezamaSiko
ITjhebiswano leenTjhabatjhaba
UkuThuthukiswa KwamaSiko NeTjhebiswano LeenTjhabatjhaba
UkuThuthukiswa kwezamaSiko
Ngamagama wabo:
Ipumelelo ekulu ngonyaka odlulileko kwaba yiMbizo yesiTjhaba yeKghono leZandla eyayikhambisana nomHlangano omKhulu weTuthuko eDzimeleleko (WSSD), kany enokuzibandakanya kwawo wolithoba amaphrovinsi. Enye yeenzuzo kwaba kuhlelwa msinyana kokwazisa ngekghono lezandla nekghono lamaphrovinsi lokuqalana nekoro yekghono lezandla. Okhunye obekuphambili kwaba kuleywa kokugcina kwe-CREATE SA, okwasungula ukulinga nokuthoma ukunikela isisindo esebenziswaneni ne-SETA yezokuBikwa kweeNdaba, zokuKhangisa, zokuGadangisa, nokuPaka, nokuVeza AmaButhelelo WeYiLando WesiTjhaba (MAPPP) nomNyango wezabaSebenzi .
Okhunye okuphambili kwaba lirhubhululo elenziwa ngokwehlukana ngokwamasiko. ISewula Afrika yabamba i-INCD beyarhola phambili ekubekeni ubujamo beenarha ezisathuthukako mayelana nesisetjenziswa esihlongozwako sokuvikelwa kokwahluka ngokwamasiko. Yesine kwaba kuqiniswa kwehlelo lokuqeda umtlhago elingena enyakeni walo wesithathu ekurhelejweni ngeemali. Amaphrojekthi amanengi athoma ukutjengisa amakhakhazela womsebenzi esele wenziwe kiwo wolithoba amaphrovinsi .
Ngokuya kwebubulo lezombhino sathoma ukubona imbalo yeemphakamiso zesiQhema esiSebenzako seBubulo lezomBhino zithoma ukutjhugululelwa kobunye ubujamo minyango yombuso kobana zilungise izinto zokulawula zebubulo lezombhino. Isibonelo, umNyango wezabaSebenzi ulungise indaba yabasebenza ngesivumelwano ngokuqala umThetho weTjhebiswano
UkuThuthukiswa KwamaSiko NeTjhebiswano LeenTjhabatjhaba lemSebenzini (LRA). IBhodo yeRhelebho lezomThetho yangenelela nayo beyajamisa ihlelo lokubandula amagqwetha asafundako kilekoro. UmNyango wezokuRhwebelana namaBubulo waletha amatjhuguluko bona kuboniswane ngawo emThethweni wokuBhadelwa kwabaDlali kanye namatjhuguluko embalweni yababhini ekurhatjheni. IFandetjhini yesiTjhaba yamaFilimu namaVidiyo isebenza kuhle begodu iqiniswe kusungulwa kwesiKhwama samaFilimu aZeleko. Ngo-2002, iMakethe yamaFilimu yesiThengi yakghonakalisa ukuhlangana kwebubulo lamafilimu njengekoro ehlangeneko ethintanako.
Kunamaphrojekthi amakhulu ambalwa afana nokutjengiswa kwehlelo lokuqedwa komtlhago kanye nokufuna iimali zokusekela ezitjha nokukhutjhwa nokufezakaliswa kwehlelo le-CREATE SA begodu nokwenza isiqiniseko bona liletha okulindelweko. Sizabe sihloma imakethe yombhino efana neSithengi ukwenza umhlangano otjhejileko wabo boke abadlalalindima ebubulweni. Kufanele senze indlela ehlangeneko yekoro yekghono lezandla. Sizabe senza ukuhlolwa kwepahla ekorewni yekghono lezandla kanye nokufuna bonyana singayihlanganisa bunjani lepahla bona ibe lithungelelwano elisebenza kuhle. Ibubulo lezamafilimu lizakubona ukutlikitlwa kweemvumelwano zokukhiqiza ngokusebenzisana ezimbalwa nenarha ye-Ireland ne-Italy. Hlangana namanye amaphrojekthi, sizabe sikhupha isiKhwama samaFilimu aZeleko silungiselela u-2004 lokha iSewula Afrika nayihlongozwa njengokunqotjhiweko nokukhethekileko eFestivalini yamaFilimu ye-Cannes e-France.
UkuThuthukiswa KwamaSiko NeTjhebiswano LeenTjhabatjhaba
Iindawo eziQakathekileko zemiPhumela, imiPhumela nokuFikelelweko
INdawo eQakathekileko yomPhumela yokuThoma: Incwadi nokuThuthukiswa kweBubulo lokuVezwa kwemitlolo
UmNyango waragela phambili ngokusekela umKhandlu weziNto eziFanako zeBubulo lokuGadangisa, kanye nokuhlonywa kwe-Writer s Network etholakala eSentheni yeeNcwadi, eDorobheni leKapa. UmNyango godu warhelebha iSentha yeeNcwadi ekusekeleni ngeemali iphrojkethi yokuveza AmaButhelelo WeYiLando WesiTjhaba wokulinga we-First Words in Print, akhupha ngepumelelo iincwadi ezifanele abafundi abatjha emalimini amanengi.
INdawo eQakathekileko yomPhumela wesiBili: UkuThuthukiswa kweBubulo lomBhino
IHlelo lomBhino liziphendulela ngokufezakaliswa kwamaqhinga amabili aqakatheke khulu, okuliQhinga lokuThuthukiswa kweBubulo lamaSiko (CIGS) ngonyaka ka-1998 kanye nesiQhema esiSebenzako seBubulo lomBhino (MITT) ngonyaka ka-2000. Irhubhululo le-CIGS lafanisa izenzo eziqakathekileko okwakufanele zenziwe ukufikelela ukuthembisa kwebubulo lombhino ekufakeni isandla ekukhuleni komnotho. I-MITT yenza iimphakamiso ezima-37 ekwakubonakala bona ziqakathekile ekurarululeni ukungabikhona kweragelo phambili ebubulweni. Womibili AmaButhelelo WeYiLando WesiTjhaba abona umbuso njengonendima ekulu ongayidlala ekukghonakaliseni ukufikeleleka emathubeni wezomnotho.
Ngokubambisana neminye iminyango yombuso kanye neenhlangano ezihlonywe ngokuya komthetho wepalamende, i-DAC ifezakalisa amaphrojekthi ahlukeneko aqaliswe ekuthuthukiseni ibubulo. Okulandelako maphrojekthi amakhulu aphethwe mNyango ngonyaka weemali ka-2002/2003.
UkuThuthukiswa KwamaSiko NeTjhebiswano LeenTjhabatjhaba
IRhelo lamagama leBubulo lezomBhino leSewula Afrika linemininingwana yezokuthintana nelwazi elinerhelebho ngendima yabadlalindima ebubulweni. Liqinisekisa bona iminyango yokuthintana ihlala ivuliwe kunanyana ngubani onekareko ebubulweni lezombhino leSewula Afrika. UmNyango unikele ngesekelo ephrojekthini ukusukela eminyakeni emithathu edlulileko.
IVeke yomBhino weSewula Afrika yiphrojekthi yonyaka nonyaka ebanjwa ekupheleni kwaka-Arhostosi, iyisebenziswano hlangana nomNyango nomKhandlu wesiTjhaba wezobuKghwari (NAC). IVeke yomBhino ka-2002 yabanjwa ukusukela ngomhlaka 24 Arhostosi ukufikela ngomhlaka 31 Arhostosi. Isehlakalo sikhanjelaniswa besifezakaliswe yeThrasti yesiSungulo sokuThuthukiswa kweBubulo lezomBhino (MIDI) begodu yindlela yokuthuthukiswa kombhino weSewula Afrika odlalwa bunqopha norekhodwakho ngokurhatjha, ukwazisa nokuphuhlisa imikhiqizo yombhino yekhaya. Ngesikhathi seVeke yomBhino yeSewula Afrika abarhatjhi abanengi bangezelela amarhelo wabo wombhino weSewula Afrika, ngokunikela ababhini bekhaya ithuba lokumaketha imikhiqizo yabo nengeniso efana nemali ebhadelwa abanikazi abanelungelo lemitlolo. Isehlakalo sango-2002 besiqale ukudlala bunqopha, ukudala imisebenzi kabadlala bunqopha, amatheknitjhiyeni namanye amabhizinisi ahlobeneko.
Imihlangano yabanjwa hlangana kwe-DAC, iBhodo yeRhelebho lezomThetho (LAB) neYuniyoni yeSewula Afrika yomBhino (MUSA). Ngemva kokubonisana okungeneleleko, i-LAB yakhetha isiphathiswa ukuphatha iphrojekthi yeBhodo yeRhelebho lezomThetho isikhathi soke begodu kwavunyelwana bona
Igqwetha eliwufundeleko umsebenzi namagqwetha amabili asafundako azakukhethwa ukusebenzana nemilandu esaleleko enikelwe umNyango yiYuniyoni yomBhino yeSewula Afrika (MUSA).
UkuThuthukiswa KwamaSiko NeTjhebiswano LeenTjhabatjhaba
I-DAC izakuragela phambili ukuthintana nomNyango weeNdaba zeKhaya (DHA), umNyango wezabaSebenzi (DOL) kanye nemiSebenzi yeSewula Afrika yezokuButhelelwa kwemiThelo ukukhulumisana ngendlela yeragelo phambili mayelana neemvumo zokusebenza ebubulweni lezombhino. Ukubonisana okuragela phambili kuzakwenziwa nabo boke abadlalindima ngonyaka weemali ka-2003/2004.
INdawo eQakathekileko yomPhumela yesiThathu: UkuThuthukiswa kwebubulo lezamFilimu
UmNyango unikele i-NFVF ngomthombo omutjha werhelebho leemali ukuhloma isiKhwama samaFilimu aZeleko esibalelwa eengidini ezima-35 ngesikhathi se-MTEF ngo-1995. Isikhwama sizokukghonakalisa i-NFVF ukuqinisekisa bona iSewula Afrika inamasiso amanengi emafilimini amatjha azeleko nokurhelebha ukuthola isekelo leemali zokungezelela kubasisi bekhaya nebeentjhabatjhaba. Isebenziswano ehle khulu yenziwe neminyango ehlukeneko yombuso, khulu khulu umNyango wezokuRhwebelana namaBubulo newezokuThintana. Laba basebenzisani sele bathoma ukujamisa umthethomgomo, izakhiwo neenkambiso ezizakuba mvuzo wokukhiqizwa kwamafilimu ngenarheni. I-NFVF ilethe ngaphambili iqhinga lokwenza lokuphuhlisa ibubulo lamafilimu eSewula Afrika.
UkuThuthukiswa KwamaSiko NeTjhebiswano LeenTjhabatjhaba
INdawo eQakathekileko yomPhumela yesiNe: UkuThuthukiswa kweBubulo lemiSebenzi yezobuKghwari beZandla
IPumelelo ekulu:
ImBizo yesiTjhaba ka-2002 nomQaliso weziNto eziHle
Ngo-2002/2003 omunye wemizamo yobuNqophisi obuKhulu kwaba yimBizo yesiTjhaba yezobukghwari bezandla emHlangweni omKhulu weTuthuko eDzimeleleko. Nanyana umQaliso weziNto eziHle wawujamele isitho semBizo, ihlangothi elikhudlwana lokubakhona komnyango lapho kwakuyimBizo, eyayineendlwana zokuqalisela zamaphrovinsi woke alithoba kanye nendlwana yetjhumi eyayitjengisa umsebenzi wamanye amaphrojekthi we-DAC wokuqedwa kwendlala. Ikambiso yenziwa ukuqinisekisa ukuzibandakanya okuzeleko kwamaphrovinsi, okusibonelo somukghwa omuhle ekusebenzisaneni kwemibuso.
Isehlakalo saba yipumelelo ekulu, ngombana maphrojekthi ama-380 azibandakanyako kanye nengeniso engaphezu kweengidi ezimbili yenziwa phakathi kweendlwana zokuqalisela ezilitjhumi. Umqaliso manje sele uthole indawo kanomphela e-Bus Factory e-Newtown, Johannesburg. Lendawo isebenza njengesizinda sokukhangisa ubukghwari bezandla beSewula Afrika.
Iindawo eziqakathekileko zokusebenza ze-DAC ekorweni yezobukghwari bezandla zikhuthazwa yi-CIGS. Iindawo zifaka: ukhambelanisa ikoro, ukufikeleleka emakethe yekhaya neyeentjhabatjhaba, ukufikeleleka eensetjenzisweni zokukhiqizwa komsebenzi wezobukghwari bezandla, ibandulo nokuthuthukiswa kwemikhiqizo, kanye nokwenziwa kokufikelela irhelebho leemali lamabhizinsi amancani wezobukghwari bezandla.
UkuThuthukiswa KwamaSiko NeTjhebiswano LeenTjhabatjhaba
INdawo eQakathekileko yomPhumela yesiHlanu: UkuThuthukiswa kweKoro yokuTlama
I-DAC isekela Indaba yonyaka nonyaka yeenTjhabatjhaba yokuTlama iminyaka emibili edlulileko. Lesi sehlakalo kwaku yikhonferensi yinye kuphela yezokutlama eSewula Afrika begodu nengekulu kunazo zoke e-Afrika eseSewula, yayihlanganisa abatlami ababuya iphasi loke ukuzokwabelana ngemikhumbulo namagugu wemikghwa emihle yokutlama. Ngesekelo le-DAC, isehlakalo samukela iinthunywa ezima-850 ngo-2002. iphrojekthi ekhethekileko yabatlami abatjhaba abanzima yenziwa ngerhelebho le-CREATE SA.
INdawo eQakathekileko yomPhumela yesiThandathu: AmaPhrojekthi aKhethekileko
IPhiko lokuNqophisa eliKhulu lokuThuthukisa zamaSiko laqalelela ukuzibandakanya kweSewula Afrika ekambisweni ye-INCP yokuthuthukisa isisetjenziswa seentjhabatjhaba sokwehlukana ngamasiko. Iphepha elikhuluma ngeendaba eziqalene neenarha ezisathuthukako mayelana nokuhlangana
UkuThuthukiswa KwamaSiko NeTjhebiswano LeenTjhabatjhaba kwephasi ngakwezomnotho, amasiko nokurhwebelana lavunyelwa. Leliphepha lasatjalaliswa khulu ukuya kwezinye iinarha ezisathuthukako khona zizakuba
INdawo eQakathekileko yomPhumela yeKhomba: IsiKhungo sokuTjhejwa kwamaSiko
UmNyango wagunyaza bona i-HSRC iqalisise umraro wokwethembeka kweembalobalo zamasiko neenkomba beyiphakamise neqhinga lokugunyaza kwerhubhululo eliragela phambili. Okwatholwa yikomitjhana ekuthomeni kutjengisa bona iinkomba ezikhona kwanjesi azitjengisi ngokuzeleko ubujamo bebubululo lezamasiko eSewula Afrika. Ikambiso yokubonisana nabadlalidima abafaneleko izakwenziwa ngonyaka weemali ka-2003/2004.
INdawo eQakathekileko yomPhumela yobuNane: IPhrojethi yokuQedwa kweNdlala
IPumelelo eKulu:
IPhrojekthi yokuQedwa kweNdlala
IPhrojekthi yokuQedwa kweNdlala ye-DAC eyasungulwa ngo-1999, yanikela ngamathuba wemisebenzi ebantwini abazi-2 700 beyabandula abazi-10 000. Abasebenza ngobukghwari bezandla nabadlali bazuzile ngebandulo lezamabhizinisi. Ukuthuthukiswa kwemikhiqizo kube ngokuqalwe khulu, ngomphumela wokobana imikhiqizo ebuya emaphrojekthini ambalwa yakhethelwa Imbizo yobuKghwari bezandla yesiBili eyayisemHlanganweni omKhulu weTuthuko eDzimeleleko owawubanjelwe e-Johannesburg ngo-2002.
Ngepumelelo yamakhonsati wasimahla wombhino ayebanjwe njengehlangothi leHlelo lomBhino eeNdaweni zomPhakathi e-Gauteng, i-MIDI Trust ikhulisela lelihlelo kiwo woke amaphrovinsi njengehlangothi lokuThatjelwa kweVeke yomBhino ngoSeptemba ka-2003. Edorobheni leKapa, amakhonsati athandwa khulu ngendlela yokobana imbalo yawo yangezelelwa, ukusuka kwamane ngo-2001 ukuya kwabunane ngo-2002.
UkuThuthukiswa KwamaSiko NeTjhebiswano LeenTjhabatjhaba
Iphrojekthi Indawo Ibhajethi (R)
beZandla
UkuThuthukiswa KwamaSiko NeTjhebiswano LeenTjhabatjhaba
UkuThuthukiswa KwamaSiko NeTjhebiswano LeenTjhabatjhaba
INdawo eQakathekileko yomPhumela yeThoba: UkuThuthukiswa kwamaKghono
Iphrojekthi yebandulo yokuthuthukiswa kwamakghono emaBubulweni wezokuTlama yenziwe ngokusebenzisana ne-MAPPP SETA nomNyango wezabaSebenzi. Iqhingeli lisekelwa ngeemali siKhwama sesiTjhaba samaKghono begodu likhanjiswa yiphrojekthi ye-CREATE SA engaphasi kwe-MAPPP. Amahlelo wokuthuthukiswa kwamakghono sikhuluma nje ayafezakaliswa emikhakheni ehlukeneko, kufaka hlangana ikghono lemisebenzi yezandla, ibhizinisi lobukghwari bezandla, ukukhiqiza butheknikhali ezehlakalweni ezibunqopha, ukuthuthukiswa kwemikhiqizo, ibhizinisi yombhino netheknoloji yombhino.
UkuThuthukiswa KwamaSiko NeTjhebiswano LeenTjhabatjhaba
ITjhebiswano LeenTjhabatjhaba
Ngamagama wabo:
ngamatjhuguluko amakhulu emithethwenimigomo nakezebhoduluko
Sihlele butjha okuqakathekileko kithi ukukhuphula igugu ezingatholwa etjhebiswaneni leenthabatjhaba. Sisukile endleleni yokuthola irhelebho kubanikeli saya etjhebiswaneni eliyame ekusebenzisaneni, okuyindlela edzimeleleko erhelebheni lokuthuthukisa. Isebenziswano lethu lokuthoma, iSwedish Institutional Fund, laba yinto etja ngombana sathola imali iminyaka esuka kemihlanu ukuya kwelitjhumi besenza indlela engasetjenziswa ehle khulu. Ngokuya kwendlela le ebekiweko, womabili amahlangothi ayaphosela esikhwameni begodu
UkuThuthukiswa KwamaSiko NeTjhebiswano
LeenTjhabatjhaba athuthukise amaphrojekthi womabili. Lendlela izakuqinisekisa idzimelelo godu ibe nepumelelo ehle ne-Flemish, lapho isebenziswano iyame ephrojekthini, okurholela okungekokuthoma ekuvulweni kwamathuba wemisebenzi esikhathini eside.
Sinendima eqakatheke khulu okufanele siyidlale ku-NEPAD begodu nasizakwenza lokho kufanele sibeke amasiko phambili besiveze ubuhle bebubulo lamasiko ekudzimeleliseni nekuphuhliseni ukwehlukana ngamasiko. Ukusebenzisana kweminyango eyehlukeneko ngakho kuyaqakatheka. Sizabe godu sikhuphula indima yeSewula Afrika eenhlanganweni zeenarha ezingaphezu kwezimbili ngombana singengakathomi ukusebenzisa ubulunga bethu ukusebenzela inarha yekhethu, godu sifanele sisebenzise imithombo yamakghono eenhlanganweni ezikhambelanako. Ukusebenzisana hlangana kweenkoro ezahlukeneko ngenye yeendawo esizayiqala khona sizakuba nehlohlomezelo eenquntweni ezizakuba nomthelela emasikweni.
Iphrojekthi ekulu kuzakuba kugidingwa kwemiNyaka eliTjhumi yeDemokhrasi yeSewula Afrika ngaphetjheya, begodu izakuba yiselela mayelana nemithombo ekhona. Sizabe siqale iminqopho yokugidingwa godu sisebenzisana neKomiti yaboNgqongqotjhe ukusebenzisa lelithuba ukuphuhlisa inarha besitjengise ngamasiko wethu ahlukileko nakarisako. Amanye amathulusi esizawasebenzisa kugidingwa kwamalanga wesitjhaba.
IiNdawo eziQakathekileko zemiPhumela, umPhumela nokuFikelelweko
INdawo eQakathekileko yokuThoma: IimVumelwano eziQaliweko nezinye iindlela nabasebenzisani kwezamaqhinga iphasi loke
UkuThuthukiswa KwamaSiko NeTjhebiswano
LeenTjhabatjhaba
Umnyango kwanjesi ugcina iimvumelwano zeentjhabtjhaba ezima-32, ezifaka hlangana iimvumelwano zeenarha ezingambili, amakomiti ahlanganyelweko namahlelo wokusebenzisana (POC). Esinye nesinye isivumelwano simphumela werhubhululo nokukhulumisana okuthethe isikhathi eside ukuqinisekisa bona iinkontraga zihlangabezana nekareko yezetuthuko yawo womabili amahlangothi. Okulandelako ngebekukhamba phambili ngonyaka weemali ka-2003/2004 mayelana neemvumelwano:
INdawo eQakathekileko yomPhumela wesiBili: UkuPhuhlisa, imithombo nokhambelanisa isebenziswano leentjhabatjhaba hlangana kwabadlalindima kezobukghwari namasiko eSewula Afrika nephasini.
Amaphrojekthi alandelako nabantu bathola isekelo elibuya ku-DAC ngemisebenzi yokurweyila ngo-2002/2003:
Inarha
Isizwe Art yadlala emigidingweni yeLanga leKululeko
Abenzi mafilimu abasebancani bazibandakanya eFestivalini yamaFilimu ye-Commonwealth.
IKhwaya yeYunivesithi yePitori yazibandakanya ema-Olimphikini wamaKhwaya.
UkuThuthukiswa KwamaSiko NeTjhebiswano LeenTjhabatjhaba
INdawo eQakathekileko yomPhumela yesiThathu: UKukhambelanisa ukuzibandakanya emaforamini weentjhabatjhaba wamaqhinga
IPumelelo eKulu:
Ithungelelwano leenTjhabatjhaba lomThethomgomo wamaSiko
UkuThuthukiswa KwamaSiko NeTjhebiswano LeenTjhabatjhaba
INdawo eQakathekileko yesiNe: Amathuba weRhubhululo nokuhlonywa kweendawo ezijayelekileko eenarheni ezimbili mayelana nokukghonakala kokusebenzisana
UmNyango wabamba bewazibandakanya emakhambeni wefundo alandelako ngo-2002/2003 ngekareko yokuqinisekisa iimvumelwano zokusebenzisana nesikhozi kwakhelwa phezu kwesisekelo esiqinileko.
Inarha
IKhambo leFundo
Iinthunywa zeSewula Afrika zavakatjhela e-Belgium ngoJanabari ka-2003 ukuyokuphenya ngokuthuthukiswa kwephrojekthi etja yokuthuthukiswa komThethomgomo wezobuKghwari namaSiko ezingeni lombuso wendawo.
Ivakatjho lerhubhululo lahlongozwa ukuhlola iinkundla ezitja zokurweyila. Nanyana kuneHlelo elikhona lokuSebenzisana, iinkundla ezimbalwa zokusebenzisana sele zihloliwe. Iinthunywa bezifaka iinkhulu ezibuya ku-DAC, iTecknikon Pretoria nomNyango wezobuKghwari namaSiko wephrovinsi yeMpumalanga.
Ngesikhathi sefestivali yamaSiko amanengi e-Canberra, Australia, imihlangano yabanjwa neenkhulu zombuso ukukhulumisana ngeendawo zekghonakalo yokusebenzisana nokurweyila ngamasiko.
AmaFa, AmaButhelelo WemiLando YesiTjhaba NemiSebenzi YesiTjhaba YamaBulungelo WeeNcwadi
ImiSebenzi
AmaFa
Ukuqinisekisa bona amafa weSewula Afrika aveza ukwehluka okunothileko kwesikhathi esadlulako seSewula Afrika kungokhunye okuthinta i-DAC. Ukubulunga amafa asekhona nokulungisa imitjhapho eyadlulako ekubulungweni kwamafa mahlangothi aqakathekileko walomsebenzi.
IBhuriyo yemiSebenzi yemBusweni iphathelene nokutloliswa kwetshwayo lenarha yeSewula Afrika namatshwayo afaka hlangana amatshwayo nabonongorwana bokuhlonitjhwa.
AmaButhelelo wemiLando yesiTjhaba
AmaButhelelo wemiLando yesiTjhaba aqinisekisa bona amafa wehlangano wenarha ahlelwa kuhle, ayathuthukiswa begodu aphathwa kuhle. Ngokusetjenziswa ngiyo yoke iminyango yombuso, amaButhelelo wemiLando yesiTjhaba amthombo oqakathekileko kubarhubhululi, abenzi bemithethomigomo nabadlalindima begodu iyihlangano ekulu ekuvikeleni umkhumbulo wesitjhaba nelungelo lomthethosisekelo lezakhamizi lokufikelela ilwazi lakarhulumende.
ImiSebenzi yesiTjhaba yamaBulungelo weeNcwadi
ImiSebenzi yesiTjhaba yamaBulungelo weeNcwadi, efaka hlangana imithombo ehlukeneko yamaBulungelo wesitjhaba ukuqinisekisa bona amafa wokuhlakanipha wenarha amukeleka kiwo woke amaSewula Afrika.
AmaFa, AmaButhelelo WemiLando YesiTjhaba NemiSebenzi YesiTjhaba YamaBulungelo WeeNcwadi
ISabelo Soke seBhajethi NgokwePhikwana Ngalinye
IHlelo lesi-4: AmaFa, AmaButhelelo WeYiLando YesiTjhaba nemiSebenzi yesiTjhaba yamaBulungelo weeNcwadi
Iinhlangano zamaFa
UkuPhuhliswa kwamaFa
AmaButhelelo wemiLando wesiTjhaba
UmnQopho weHlelo
Umnqopho mazombe wehlelo
Kusekela iinhlangano zamafa nokuphuhlisa, ukusekela nokubulunga amafa eSewula Afrika;
Kubeka ebujameni obamukelekako amagama wamajamobumbeko;
Kuthola nokuphatha amarekhodi wesitjhaba nokungasi ngewesitjhaba ngendlela enegugu elingapheliko;
Kutlola phasi ubujameli bemisebenzi yembusweni, amagama, amagama akhethekileko neenjinifomu zeenhlangano;
Ihlelo lihlukaniswe ngamahlelwana amathathu ngendlela elandelako:
AmaFa, AmaButhelelo WemiLando YesiTjhaba NemiSebenzi YesiTjhaba YamaBulungelo WeeNcwadi
AmaButhelelo wemiLando yesiTjhaba weSewula Afrika
IBhuriyo yemiSebenzi yemBusweni
ImiSebenzi yamaBulungelo weeNcwadi weSewula Afrika
AmaFa
Ngamagama wabo:
Ngaphakathi kwendawo yemiphumela yamaphrojekthi adlulako ukubuyiselwa ekhaya kwakaSarah Baartman kwaba sisehlakalo somlando. IPhiko eliKhulu ladlala indima ekulu ekubuyisweni nekubulungweni kanye neminyanyeni yokwembathiswa kweensalela zakaSarah Baartman. Ngokuya komKhandlu wamaJamobumbeko weSewula Afrika siphumelele kokunengi ngokuya kwebuthelelo lesitjhaba lekhompyutha nokunikelwa komsebenzi ofikelelekako we-elektroniki ozakwehlisa imbalo yamagama azi-57 000.
AmaFa, AmaButhelelo WemiLando YesiTjhaba NemiSebenzi YesiTjhaba YamaBulungelo WeeNcwadi
Nasiya emafeni abonakalako sithome iinsungulo zokuhlala ezibekwe khulu eqhingeni lethu laka-2002. Sisebenzisane nezakhiwo zeenhlangano zefundo ephakamileko ukwenza amahlelo wokuhlola weensungulo.
Ngetjhebiswano neenhlangano zamafa sikhuluma ngamatjhuguluko. Sikghonile ukuthola iimali ezizakusetjenziselwa itjhuguluko ngo-2002/2003 ukuya phambili. Iinkomba eziqakathekileko zokusebenza (ama-KPI) zahlonywa nezazakha iinhlongozo zamaphrojekthi. Ama-KPI la bekungewetjhuguluko khulu ngokuya kokuthuthukiswa kwabasebenzi, imiqaliso etjengisa ukwehluka kweSewula Afrika, ikambiso yamalimi ananengi nokusebenzisa ukwehluka ngamalimi. Godu silinga ukuthuthukisa ukufikelela elwazini nelwazi okufanele litholakale ngamalimi wemiphakathi lapho iinhlangano zikhona. Iinhlangano godu zabawiwa bona ziqale iihloko zeenkulumiswano zokuvuselelwa kokuziphatha ne-HIV/Aids, kanye nokuzibandakanya nokudlala indima komphakathi, ukuqinisekisa bonyana basebenzisa imithombo yomphakathi, isibonelo, ekumahlelweni welwazi lendabuko. Sithemba bona ngalendlela imiphakathi izakudoselwa ekusebenziseni iinhlangano. Sizabe seluse iragelo phambili laleziinsungulo ngehloso yokukhuthaza isekelo ngeemali langomuso.
ngamatjhuguluko amakhulu womthethomgomo newebhoduluko:
Sifanise amathuba aya phambili ePhepheni lokuBingwe mNyango lezobuKghwari, amaSiko namaFa. Indlela esisebenze ngayo ibhajethi yetjhuguluko, isibonelo, itjengisa bona umthethomgomo ungaqiniswa bunjani. I-PFMA ilethe itjhuguluko ebhodulukweni leenhlangano. Ifuna zoke iinhlangano bona zibike godu zibe nokuziphenduela ngamabhajethi wazo. Lokhu kukhuphula ukuphatha, begodu akuqinteli ukutlama kwazo, khona umleyo wazo wokuzijamela awuthinteki
AmaFa, AmaButhelelo WemiLando YesiTjhaba NemiSebenzi YesiTjhaba YamaBulungelo WeeNcwadi kodwana baba nokuziphendulela. Nasiqala imiphumela yamaphrojekthi adlulileko, ilemuko lisifundisa bona umNyango ufuna izitho zomphakathi zifezakalise amaphrojekthi la ngokusebenzisa umleyo ocacileko, khona sizakurhabisa ukukhutjhwa.
Indawo yinye esiqale ukuyitjheja kuqala ekwenzeni umthethomgomo wokukulilisa. Kube neenkulumiswano inarha yoke ngeendaba ezinengi, isibonelo, ukubulungwa kwabongazimbi bezipi godu nokobana iSewula Afrika ikuphatha bunjani lokhu. Sizabe godu siqale ukurhabisa imiphumela yamphrojekthi adlulileko nokubandakanya umphakathi. Godu siqale ukuthuthukisa itjhebiswano esinalo neenhlangano zamafa, isibonelo, ibandulo, ukutlama amaphrojekthi nokutlola iimphakamiso zamaphrojekthi eenhlanganweni zamafa.
UmNyango godu uzabe ukhulumela amafa abonakalako, ngokukhambisana nemikghwa yeentjhabatjhaba. Amafa angabonakaliko akhenge anikelwe itjhejo iphasi loke, begodu iSewula Afrika izibandakanya ekutlanyweni komhlangano wokuvikela amafa angabonakaliko. Amafa angabonakaliko azakuba sisetjenziswa esihle ngokuya kwetuthuko, ukungeniswa kwemali, ukuvuselelwa kokuziphatha nezokuvakatjha.
AmaFa, AmaButhelelo WemiLando YesiTjhaba NemiSebenzi YesiTjhaba YamaBulungelo WeeNcwadi
INdawo eQakathekileko yomPhumela wokuThoma: Ukwamukela kweemVumelwano zeenTjhabatjhaba
Ngemva kweminyaka eminegi yekambiso yokuwamukelwa kwemitlolo, iSewula Afrika sele ifike ekubeni mtlikitli wemihlangano ye-UNESCO yokulethwa nokukhutjhwa ngokungemthetho kwepahla yamasiko, umhlangano wokuvikelwa kwepahla yamasiko ngesikhathi sepi yeenkhali, kanye nomhlangano ngobulunga beSentha yeenTjhabatjhaba yokufundwa kokuBulungwa nokuBuyiswa kwePahla yamaSiko (ICCROM). IsiBethamthetho sesiTjhaba nePhrojekthi yesiTjhaba ePhumako (NCOP) zavunywa ngoNovemba ka-2002. AmaButhelelo wemiLando WesiTjhaba wokwamukela adluliselwe emNyangweni weeNdaba zangaPhandle (DFA) bona atlikitlwe abe adluliselwe kuMnqophisi-mazombe we-UNESCO khona azakubekwa kuhle. Ukwamukelwa kwaleziimvumelwano kubeka iimbopho zephasi loke phezu kweSewula Afrika ebujameni obujayelekileko nekoro yamafa, begodu kuvula amathuba weentjhabatjhaba newokwaziwa.
INdawo eQakathekileko yomPhumela wesiBili: UkuThuthukiswa komThethomgomo
Imithethomgomo yokubuyiselwa ekhaya kweensalela zomuntu, yokuliliswa ngokwamatshwayo, kanye nokukhutjhwa kwebulungelo lomphakathi ngaphasi kwelawulo lombuso sele yenziwe begodu izakuthuthukiswa ukuya phambili ngeenkambiso zokubonisana nomphakathi nabadlala indima ezizakwenziwa mKhandlu osanda kukhonjwa wamaFa wesiTjhaba NHC.
AmaFa, AmaButhelelo WemiLando YesiTjhaba NemiSebenzi YesiTjhaba YamaBulungelo WeeNcwadi
INdawo eQakathekileko yomPhumela wesiThathu: UkuBekwa kweeNhlangano zamaFa wamaSiko
Isikhathi sokusebenza kwemikhandlu ephethe iinhlangano ezilithoba ezibekiweko zamafa wamasiko neenhlangano ezikhambelanako kuphela ngomhlaka 31 Matjhi ka-2003. Ibizo lenziwa ezikweni lokurhatjhwa kweendaba ngamalimi asithandathu wangokomthetho lokukhethwa kwamalunga womkhandlu omutjha begodu isiqhema senziwa ukuyelelisa umNyango kaNgqongqotjhe ngokukhonjwa kwaboonkhethani kilomkhandlu. Abadlalindima abahlukeneko, amakghono nelemuko elavezwa kilemikhandlu emitjha ibeka ikoro yezamafa ebujamnei obuhle bezokuphatha, ukwenzela itjhuguluko elingeneleleko elisisekelo lekoro kanye nokusekela okuziimbopho etuthukweni yesitjhaba.
UmKhandlu omutjha wesiTjhaba wamaFa (NHC) wakhonjwa ngomhlaka bewahlonywa ngokomthetho ngo-Arhostosi 2003. Lehlangano izakurhelebha umNyango kaNgqongqotjhe ekukhambelaniseni ukufezakaliswa nokuthuthukiswa komthethomgomo ziinhlangano ezihlukeneko ekorweni yezamafa. I-NHC izakuqedelela ukuthuthukiswa kwemitlamo yemithethomigomo okukhulunywe ngayo ngehla begodu iyelelise uNgqongqotjhe ngokufezakalisa.
Ikambiso yokuhloma iimphathimandla zamaphrovinsi zemithombo yamafa (PHRA) yarhatjiswa yifundobandulo eyayibanjwe mNayngo ukusekela AbaSebenzeli beSewula Afrika bemiThombo yamaFa (SAHRA) neminyango yamaphrovinsi ngalomsebenzi. Ukulnadela ifundobandulo, ama-PHRA ahlonywa emaphrovinsini amane, kwathi iphrovinsi enye yenza ibizo lokukhethwa kanti amathathu wona kusafanele aqedelele iinkambiso zawo.
AmaFa, AmaButhelelo WemiLando YesiTjhaba NemiSebenzi YesiTjhaba YamaBulungelo WeeNcwadi
INdawo eQakathekileko yomPhumela yesiNe: ITjhuguluko
UmNyango wanikela ngemali engangeengidi eziyi-6,5 zamaranda ekutjhugululweni kweenhlangano zamafa. Umnqopho webhajethi bekukurhelebha ekudoseni phambili itjhuguluko nekubeni sibonelo esihle sokwenza kuhle eendabeni eziphathelene nommongo webhizinisi. Isiqhema sahlanganiswa nguNgqongqotjhe ukuyelelisa umNyango ngokusetjenziswa kwemali esisabelo. Eenhlanganweni ezili-15 zesitjhaba zamafa, ezilithoba zenza iimbawo zerhelebho leemali, kwathi zalithola. Leezinhlangano zizakufezekisa amaphrojekthi atjheja ikambiso yamalimi amanengi, ukwazisa ngentumbantonga, ukuthuthukiswa kwemiqaliso emitjha ejamele ukwehluka komphakathi weSewula Afrika, ukubuyisela ekhaya imisebenzi yemigwalo yeSewula Afrika, ukwenza isebenziswano hlangana kweenhlangano zamafa, ukusekela amahlelo wefundo nokuthuthukiswa ibuthelelo lekhompyutha lamathuna wabongazimbi bomguruguru. Ngonyaka weemali ka-2002/2003 iingidi ezi-8,3 zizakutholakala khona zizakusetjenziselwa itjhuguluko eliqaliswe eendabeni zokuthuthukiswa kwabasebenzi, ukuthuthukiswa kwababukeli nokuqhakazisa umthangalasisekelo womqaliso.
INdawo eQakathekileko yomPhumela yesiThandathu: ISekelo leeMali leSikhatjhana
Umqaliso we-Freedom to Freedom uyiphrojekthi ehlanganyelweko phakathi kwemibuso yeSewula Afrika nowe-Canada neenhlangano zamafa. Umqaliso uhlola umlando omude wesebenziswano phakathi kwabantu bamasiko ahlukeneko weSewula Afrika, ukusukela ebufakazini bokuthoma bepilo yomuntu enarhakazini ye-Afrika ukuya eSewula Afrika yesimanje enganabandlululo. Ukulandwa ngokombono kuzakususelwa emisebenzini yobukghwari, imisebenzi yobukghwari, AmaButhelelo WeYiLando WesiTjhaba neembikindaba ezisebenzisa ukuqala nokulalela ukufaka abalaleli ekambisweni
AmaFa, AmaButhelelo WemiLando YesiTjhaba NemiSebenzi YesiTjhaba YamaBulungelo WeeNcwadi yokuthintwa kuthabela ummoya wekululeko otholakala emThethwenisisekelo weSewula Afrika. UmNyango wenze bona kutholakale iimali khona kuzakuthuthkiswa lomqondo, ukutlama umqaliso nokuthuthukiswa kwehlelo lefundo. Umqaliso ubekelwe ukuvulwa eDorobheni leKapa e-Castle ngoFebebari ka-2004.
INdawo eQakathekileko yomPhumela yeKhomba: AmaPhrojekthi aDlulileko
Ngaphasi kwevikeleko lamaPhrojekthi aDlulileko, amaphrojekthi ambalwa amatjha wemuziyamu athonyiwe, elikhulu kiwo yiphrojekthi ye-Freedom Park. Amamuziyamu amatjha azakuragelisa phambili umnqopho wokuthuthukisa ubujameli bekoro yezamafa enarheni.
IPumelelo eKulu:
Ngokuqiniswa kungezelelwa kwesabelo se-METF, iragelo phambili lenziwe ngeqhinga lomthangalasisekelo nokulinganiswa komphumela webhoduluko. Iphaliswano lokutlama kweentjhabatjhaba livuliwe, begodu imitlamo izakukhethwa beyahlulelwe ngoJulayi ka-2003.
AmaFa, AmaButhelelo WemiLando YesiTjhaba NemiSebenzi YesiTjhaba YamaBulungelo WeeNcwadi
Ngonyaka odlulileko iinsalela zaka-Sarah Baartman zabuyiswa zisuka e-France ngemva kweenkulumiswano ezathatha isikhathi eside. Isiqhema sokubuyisela emva sahlonywa ukuyelelisa umNyango ngekambiso yokubulunga iinsalela zakhe ngomhlaka 4 ku-Arhostosi 2002. Kwavunyelwa bona umnyanya wokwembathiswa kuzakufanela bona ubanjwe kokuthoma ukubuyisa isithunzi sakhe ngemva kokuqaliswa kwakhe angekambathi litho bewasetjenziswa njengento ekuhlolweni kwezesayensi. Manje wabulungwa emnyanyeni womphakathi ngomhlaka 9 ku-Arhostosi 2002(ngeLanga laboMma) e-Hankey ePumalanga Kapa. UMongameli wazisa indawo lapho abulungelwa khona njengendawo yesitjhaba elilifa. UmNyango bewusebenzisana nephrovinsi, umasipala ne-SAHRA ukuthuthukisa iqhinga lezokuphatha ekugcineni ithuna lakhe elingakhenge liphatheke kuhle ngesibanag sezulu elikhulu elana endaweni leyo.
IPumelelo eKulu
INdawo eQakathekileko yomPhumela yeKhomba: AmaJamo-Bumbeko
Ukuhlonywa komKhandlu wamaJamo-Bumbeko weSewula Afrika ngo-1999 kwanikela ngehlangano elikhaya lekambiso yokutjhugululwa kwamagama weendawo ngenarheni, ukutjengisa isithombe sentando yenengi etja. Umsebenzi womKhandlu ufaka ukuhlola amagama bona apeledwe kuhle nokwenza irhubhululo lokuhloma amagama wamambala weendawo. Nasiqala bona kunokusalela emva kwamagama azi-57 000, umKhandlu uzakusebenza ukuqinisekisa bona kuyasuswa nakufika u-2005. Ukukghonakalisa ikambiso ibuthulelelo lekhompyutha lamagama wamabumbeko lihlonyiwe. Ibuthelelo lekhompyutha lenze bona umNyango ukghone ukuletha okulandelako:
Ukuphathwa nokulawulwa kwamagama wesitjhaba weendawo.
Ukufakwa kwamagama amatjha weendawo ebuthelelweni lesitjhaba.
Ukwelusa nokukghonakalisa ikambiso mayelana nembawo.
Ukujanyelwa ngokwesikhala kwebuthelelo lekhompyutha lamagama wesitjhaba weendawo.
Ukukghonakalisa ukuphathwa kwemibiko yelwazi.
Ukufikeleleka amarhelo wejiyografi.
Iphenyisiso ngelathitjhudi/longitjhudi ukukhambelanisa ukutjhugululwa.
AmaFa, AmaButhelelo WemiLando YesiTjhaba NemiSebenzi YesiTjhaba YamaBulungelo WeeNcwadi
Umbiko obuyako ozenzakalelako nokubikela ababawi.
Ukwengeza okuzenzakalelako kokuvunywa kwamagama afakwe erhelweni le-SAGNC.
IPumelelo eKulu
Igama elihlongozwako
Embhojeni
INdawo eQakathekileko yomPhumela yobuNane: AmaFa Angathintwako
Ngo-2002/2003 umNyango waragela phambili nokusekela iZindala Zombili, okuyiFestival yesiTjhaba yaminyaka yoke yomBhino nokuDansa ngesiNtu ebanjwa ngaphasi kweThrasti yamaFa wamaSiko we-Afrika. IFestivali yindlela yokutjengisa nokuphuhlisa ukwehluka okunothileko kombhino noMdanso wendabuko weSewula Afrika. Ifestivali ifaka amaphaliswano ama-22 weemfunda nabunane wamaphrovinsi agcina ngeFestivali yesiTjhaba. Ifaka hlangana abadansi abangaphezu kwama-600 nababhini emahlangothini ama-28.
AmaFa, AmaButhelelo WemiLando YesiTjhaba NemiSebenzi YesiTjhaba YamaBulungelo WeeNcwadi
UmNyango, ngokusebenzisa amaButhelelo wesiTjhaba, yasekela ngeemali iThrasti yamaFa wamaSiko we-Afrika ekufikeleleni ituthuko yamarekhodi wemitlolo ye-elektroniki njengehlangothi lesiSungulo sokuLinga semiTlolo yamaSiko weNdabuko (ICA). Ihloso yephrojekthi kuthuthukisa iindlela ezizakuba nesandla ekutholweni butjha kwamasiko wendabuko anothileko namafa ngokuhloma iinsungulo zokubuthelela, ukurekhoda, ukupaka, ukubeka ngokwe-elektroniki nokusabalalisa okumumethweko okuzakusetjenziswa elwazini, efundweni, ekubulungeni, ekuphuhliseni neminqopheni yokwenza imali.
Ngonyaka weemali odlulileko, uNgqongqotjhe wavumela ukusekela ngeemali okwakuzokusetjenziswa erhubhululweni embhinweni wendabuko nezomlando womlomo elenziwa mayunivesithi amathathu weSewula Afrika abekadinywe amathuba ngaphambilini, okuyiYunivesithi ye-Fort Hare ePumalanga Kapa, iYunivesithi yakwaZulu, eKwaZulu-Natal neYunivesithi yeVenda eseLimpopo. Lamayunivesithi azakwenza irhubhululo ngawo woke amahlangothi wombhino wendabuko, kufaka hlanga ukudlalwa, iinliliswa zombhino nomlando womlomo okhambisana nalelihlangothi lamafa wethu ekade lidinywe amathuba, elinye lawo esele liseduze nokupheliswa.
AmaFa, AmaButhelelo WemiLando YesiTjhaba NemiSebenzi YesiTjhaba
YamaBulungelo WeeNcwadi
Ngamagama wabo:
Umlando oCocwako ube ngoqakathekileko ekutjhugululweni kokumumethwe miTlolo. Ngo-2000 sathoma ngehlelo lesiTjhaba lomLando oCocwako ngephrojekthi yokulinga nebandulo labasebenzi bezemitlolo ngeendlela zokubuthelelwa kwemilando ecocwako. Ngasikhathi sinye isiqhema sezazi sahlonywa ukuyelelisa uNgqongqotjhe ngekambiso nokuletha imihlahlandlela yokobana umLando oCocwako ungaphathwa bunjani inarha yoke. Kwanjesi kunamaphrojekthi pheze ama-20 asekelwa ngeemali mNyango, begodu umphumela uza emiTlolweni bewurekhodwe ebuthelelweni eRejisteni yemiThombo yokuCocwako (NAROS), okwenza bona ilwazeli lifikeleleke bulula. AmaButhelelo wemiLando yesiTjhaba ahloma iwebhsayithi yayo ngonyaka odlulileko begodu siragela phambili ukwenza ngcono amahlelo wetheknoloji yelwazi.
Sihlome umnyango wokuzibandakanya emphakathini begodu nesikhundla salokhu senziwa. Kwanjesi sithuthukisa iqhinga lokuzibandakanya elithatha igadango lokuthoma nelidosa abantwana besikolo nasele baphuma eenkolweni bona beze ebizelweni lezamabuthelelo. AmaButhelelo wamaFilimu, amaVidiyo nemiDumo amema abantu ukuzokufikelela izinto ezilibuthelelo, isibonelo, ekutjengisweni okukhethekileko. Isibonelo, iLanga lamaLungelo wobuNtu (21 Matjhi) baba nokutjengisa okwakuzele eTembisa. Ngokusebenzisa leziinsungulo amaSewula Afrika athoma ukubona bonyana banendlu yamagugu ePitori.
AmaFa, AmaButhelelo WemiLando YesiTjhaba NemiSebenzi YesiTjhaba
YamaBulungelo WeeNcwadi ngamatjhuguluko amakhulu emthethwenimgomo nakezebhoduluko:
Ngo-1999, ISewula Afrika yabawiwa bona yamukele iKundla yokuKhulumisana yomKhandlu weenTjhabatjhaba wamaBulungelo ngo-Oktoba ka-2003. Umhlangano uzakubanjelwa eDorobheni leKapa begodu uyiphrojekthi ekulu ka-2003/2004. ISewula Afrika izakuba khona njengesihloko okuzabe kukhulunywa ngaso, khulu khulu mayelana nemitlolo yeKomitjhana yamaQiniso nokuBuyisana. Ukunikelwa kwamaphrovinsi iphrojekthi kuyinto ekulu neyesikhathi eside, ehlanganiswe nephrojekthi yamaphrovinsi yokwakhiwa kwamakghono.
Amahlelo wokuzibandakanya emphakathini azokwandiswa, iphrojekthi yomLando oCocwako izokurageliswa phambili ngombana kuneendaba ezinengi ezingasisemitlolweni kwanjensi. Abanye abonongorwana bokuhlonipha besitjhaba bazokwengezwa kilonyaka begodi sizakusebenza siqale ekwenzeni iminyanya yembusweni ingasabi yinto yangaphandle begodu siyenze ibe bu-Afrika ngendlela okungakghonakala ngayo.
INdawo eQakathekileko yomPhumela wokuThoma: Iinqhema ezivakatjhela amaButhelelo wemiLando yesiTjhaba:
INdawo eQakathekileko yomPhumela wesiBili: Ukusa amaButhelelo ebaNtwini
Ihlelo lokuzibandakanya emphakathini lavakatjhela iinkolo eendaweni ze-Pitori khona kuzakufundiswa abafundi nabafundisi ngokuqakatheka kwamabulungelo emphakathini wethu. Lamavakatjho aye lihlangothi lehlelo lokwazisa ngemisebenzi yamaBulungelo emiphakathini yeSewula Afrika. Okhunye ebekuphambili kufaka hlangana okulandelako:
Abafundisi eMamelodi bamenywa bona bavakatjhele amaButhelelo wemiLando yesiTjhaba begodu abafundisi abali-15 abalihlangothi lesiqhema esihlangeneko sekomiti yezomlando beza.
AmaFa, AmaButhelelo WemiLando YesiTjhaba NemiSebenzi YesiTjhaba YamaBulungelo WeeNcwadi
Ngemuva kwamavakatjho ambalwa eenkolweni eSoshanguve, iHlelo okuziBandakanya emPhakathini abasebenzi bamenyelwa ekampeni yezomlando eyayihlelelwe abafundi nabafundisi e-Roodeplat. Pheze, abafundi abama-300 beza ekampeni. Abasebenzi bokuzibandakanya emphakathini benza isethulo ngemisebenzi nemisebenzi enikelwa maBulungelo. Abafundi bazibandakanya, babuza imibuzo eminengi.
Isethulo senziwa ebafundini beSayensi yeLwazi eYunivesithini yeSewula Afrika (ekhamphasini ye-Sunnyside).
INdawo eQakathekileko yomPhumela yesiThathu: IBhuriyo yemiNyanya yomBuso
IBhuriyo yemiNyanya yomBuso iphuhlisa beyikhulumela ihlonipho nokuzwisiswa kwamatshwayo wesitjhaba wenarha. IBhuriyo inikela ngomsebenzi wokutloliswa kwazo zoke iimphandla neembheji, begodu usebenza ngemibuzo embalwa ngonyaka mayelana namatshwayo wesitjhaba weSewula Afrika. Ngesikhathi sonyaka osaqaliweko lo iBhuriyo yathuthukisa ngepumelelo beyafezakalisa abonongorwana abatjha abathathu bokuhlonipha, abanikelwa nguMongameli kokuthoma ngoDisemba ka-2002.
IPumelelo eKulu:
UkuHlonitjhwa kwe-Mapungubwe kunikelwa izakhamizi zeSewula Afrika ngokwenza kuhle nangepumelelo ehle khulu.
UkuHlonitjhwa kwe-Boabab kunikelwa izakhamizi zeSewula Afrika ngomsebenzi okhethekileko ngaphezulul namkha ngale komsebenzi. Unikelwa ngokufaka isandla okudluleleko emgurugurwini wokulwela intando yenengi namalungelo wobuntu, ukwakha isitjhaba nokusebenzela isitjhaba, kanye nokuthula nokuphepha.
UkuHlonitjhwa kwabaLingani kwe-OR Tambo kunikelwa iinhloko zemibuso nabanye abantu ekuthuthukiseni ukuthula, ukusebenzisana nobungani eSewula Afrika.
INdawo eQakathekileko yomPhumela wesiNe: IBandulo
AmaButhelelo wemiLando yesiTjhaba weMalawi amema amaButhelelo wemiLando wesiTjhaba nemiSebenzi yamaRekhodi weSewula Afrika ukurhelebha ngokuba nesithombe emqondweni kwePhrojekthi yomLando oCocwako. Ukungezelela, njengehlangothi lokuthuthukiswa kwamakghono ephrovinsini, ivakatjho lenziwa ukuya emaButhelelweni weMtata ukuyokuhlola iinkghonakalisi nokurhelebha ngamalungiselelo wokuthuthela komunye umakhiwo.
INdawo eQakathekileko yomPhumela wesiHlanu: Ukubulunga
ImiSebenzi yokuBulunga yenza imisebenzi efana nokubulunga, ukuhlanganisa, ukutjhugululela idatha eenomborweni, ukufoda ngokwemayikhrofilimu nokulawulwa kweenhlekelele. Godu kunikela ngomhlahlandlela obutheknikhali emisebenzini efana nemiqaliso, ukulawulwa kwebhoduluko, ukubekwa kwemitlolo, ukubolekisa nokuphatha okujayelekileko kwekhaya.
AmaFa, AmaButhelelo WemiLando YesiTjhaba NemiSebenzi YesiTjhaba YamaBulungelo WeeNcwadi
Ukubulunga kwamaBulungelo wesiTjhaba isebenza ngeendlela elandelako erhunyeziweko:
Ukuhlanganisa Imbalo
Iindaba zamaButhelelo wemiLando yesiTjhaba 380
Imitlolo yokubandula 2 500
Ukusikwa kwamabhodi 2 000
Umsebenzi wokubulunga Imbalo
Iincwadi ezibotjhwe butjha 20
Imebhe elungisiweko (yahlanzwa beyalaliswa) 3 917
INdawo eQakathekileko yomPhumela yesiThandathu: Ukutjhugulula idatha ibe ziinomboro
IPhrojekthi yokuTjhugulula idatha ibe ziinomboro yeSewula Afrika (DISA) kwanjesi iragela phambili begodu amButhelelo wesiTjhaba alilunga begodu sizinda esikude sokubambela. Amaphepha ahlolwa mtjhini atlolwa phezu kwama-compact discs athunyelwa e-ofisini elikhulu le-DISA. Nasele awoke, amaphephandaba ama-80, anobuncani obumaphepha ali-18 ngalinye ayahlolwa.
AmaFa, AmaButhelelo WemiLando YesiTjhaba NemiSebenzi YesiTjhaba
YamaBulungelo WeeNcwadi
INdawo eQakathekileko yomPhumela yeKhomba: AmaPhrojekthi aKhethekileko
IPumelelo eKulu:
Ngokusebenzisa amaButhelelo wemiLando yesiTjhaba weSewula Afrika, inarha izakurhelebha i-Mali ekubuyiseni umthombo wokutlama oligugu le-Afrika- okumamanuskhribhi we-Timbuktu. Lemitlolo yakade ilihlangothi lamafa weAfrika begodu linikela ngelwazi emlandweni weenarhakazi namafa wamasiko.
Amamanuskhribu angeweminyaka kulungwana we-13, begodu atlolwe ngesi-Arabhu. Elinye lamahlangothi amakhulu wamamanuskhribhi kukobana akhomba esikweni elisebenzisa igama elitloliweko ekurekhodweni kwamafa, ukungezelela ekuqineni amasikweni acocwako inarhakazi eyaziwa ngawo.
AmaButhelelo wemiLando yesiTjhaba azibandakanye ephrojekthini yokuqedwa kwendlala ezakubandula amalunga womphakathi ngeendlela zokubulunga nokukwenziwa kwamabhokisi. Lokhu kwenziwe ngokusebenzisana neMuziyamu ye-Pigrim s Rest kanye neYunivesithi ye-Witwatersrand.
INdawo eQakathekileko yomPhumela yobuNane: AmaPhrojekthi womLando oCocwako
Ngonyaka weemali ka-2002/2003 imiSebenzi yamaRekhodi yesiTjhaba yasekela ngeemali amaphrojekthi womlando ococwako amatjhumi amabili. Alandelako ngamanye amaphrojekthi athola ukusekelwa ngeemali:
AmaButhelelo womLando womBhino oPhilako
Ihlelo lethelevitjhini ngamafa weSewula Afrika namasiko
Ikambiso yamasiko
Amafilimu wamavidiyo ngalabo abafaka isandla ekambisweni yenatando yenengi
Incwadi yabasebenza ngomlando ococwako
IRhelo lokuziPhatha labasebenza ngomlando ococwako
IPhrojekthi yobuGqila
IinHlongozo zomLando oCocwako ezingakhenge zisekelwe ngonyaka weemali ka-2002/2003 zizakuqalwa ngonyaka ozako.
INdawo eQakathekileko yomPhumela yeThoba: UkuHlelwa, UkuHlathululwa nokunikelwa kwamaButhelelo amaKhodi weDatha
Ithebula elandelako itjengisa ukuhlelwa nokuhlathululwa kwemisebenzi yamaButhelelo wemiLando yesiTjhaba
Amarekhodi ahlelwako abe aqedwa Ubude ngamamitha
INANI 20,80
AmaMitha angakapheleli Ubude ngamamitha
wezamaPhilo neHlalakuhle
IsiBethamthetho 165,00
AmaFa, AmaButhelelo WemiLando YesiTjhaba NemiSebenzi YesiTjhaba
YamaBulungelo WeeNcwadi
IKambiso yokuKhulumisana yeenHlangano eziNengi 105,00
INANI 295,00
Imiphumela Yoke Ubude ngamamitha
Inani lobude ngamamitha asele ahleliwe 42,355,37
Inani lobude ngamamitha angakahlelwa nangana 19,333,16
rhelebho elitholakalako
Inani lobude ngamamitha angakahlelwa kodwana 8, 238,60
afikelelekako ngokusetjenziswa kwerhelo lokudlulisa
INani lamaForomo aZalisiweko Inani
IPhiko leNdawo ye-Witwatersrand, imiLandu yoBulelesi 5 160
IPhiko lePhrovinsi ye-Transvaal, ukuThengisa imiHlaba 1 161
AmaFa, AmaButhelelo WemiLando YesiTjhaba NemiSebenzi YesiTjhaba
YamaBulungelo WeeNcwadi
ZePilo neHlalakuhle yesiTjhaba 2 754
UmNyango wezobuLungiswa, iinKampa zokuBulunga 886
INANI 29 906
AmaForomo wedatha aqaliweko 11 525
AmaFa, AmaButhelelo WemiLando YesiTjhaba NemiSebenzi YesiTjhaba
YamaBulungelo WeeNcwadi
INdawo eQakathekileko yomPhumela weTjhumi: ILwazi ngeLwazi
Ilwazi ngelwazi yinto etjhejwe khulu yinarha yoke eendabeni zeminye yemisebenzi yamabulungelo weencwadi nelwazi (LIS). Ngesikhathi sonyaka oqaliweko, ubuNqophisano bemiSebenzi yeLwazi ngeLwazi basuswa emNyangweni weSayensi neTheknoloji basiwa emNyangweni wezobuKghwari namaSiko. Ihlelo lesitjhaba lelwazi ngelwazi lifaka hlangana imihlobo ehlukeneko yamabulungelo weencwadi nezinye iinhlangnao zelwazi begodu ikghonakaliswa mleyo womthetho wepalamende. Leziinhlangano zifaka isandla ekwenziweni komthangalasisekelo wesitjhaba we-LIS, okghonakalisa eminye imihlobo yamabulungelo weencwadi ukunikela ngemisebenzi yelwazi emiphakathini.
AmaFa, AmaButhelelo WemiLando YesiTjhaba NemiSebenzi YesiTjhaba
YamaBulungelo WeeNcwadi
IHlangano
I-NLSA isebenza njengabaSebenzeli besiTjhaba bamaRhelo weeNcwadi (ikhamphasi yePitori) kanye nebungelo leencwadi leSewula Afrika (ikhamphasi ye-Kapa). Ngonyaka weemali oqaliweko, umakhiwo omutjha wavunyelwa yikhamphasi yePitori, ozakubiza R 119 yeengidi zamaranda begodu nozakuba njengendawo yesitjhaba eqaliweko emPhakathini weLwazi weSewula Afrika. ISentha yeeNcwadi yiyunithi eqalene nomsebenzi munye ngaphakathi kwe-NLSA begodu itholakala eDorobheni leKapa. Ngalonyaka oqaliweko, iSentha yazibandakanya ngokubonakalako eensungulweni zokuthoma ukuphuhlisa ukwazi ukufunda nokutlola nesiko lokufunda. UNgqongqotjhe godu wavumela isekelo leemali elingezelelweko le-NLSA ukusekela ngeemali abasebenzi abamumongo weSentha.
I-Blindlib isabalalisa imitlolo ngelimi le-Braille nangamatheyiphu alalelwako bunqopha kubasebenzisi abangakwaziko ukugadangisa inarha yoke. Iinkhundla zemisebenzi ezintathu zabakhona eBhodini ye-Blindlib zazaliswa ngonyaka wona lo. UmNqophisi omutjha we-Blindlib, okumNqophisi wokuthoba ongaboniko, wakhonjwa ngo-2002.
Umnqopho we-NCLIS kuyelelisa uNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji kanye noNgqongqotjhe wezeFundo ngeendaba eziphathelene nemisebenzi yelwazi lamabulungelo weencwadi khona kuzakusikinywa ituthuko yomphakathi ngokunikelwa kwelwazi elifaneleko. Ikambiso yokuhloma i-NCLIS yaqedwa ngesikhathi salonyaka oqaliweko begodu amalunga wayo akhonjwa ngesiquntu sesibili saka-2003.
Umnqopho we-LDC kukhambelanisa ukufezakaliswa komThetho wokuBulunga ngokomThetho ka-1997. UmThetho uqinisekisa bona ikhophi yinye yomtlolo ngamunye ekhutjhwa eSewula Afrika ithunyelwa simahla e-NLSA, eBulungelweni leeNcwadi lePalamende, eBulungelweni leeNcwadi lomPhakathi we-Natal nemiSebenzini yeButhelelo leeNcwadi le-Mangaung (Bloemfontein). Amakhophi wezinto ezibonwako nezilalelwako athunyelwa emaBulungelweni wesiTjhaba wamaFilimu, amaVidiyo nemiDumo. LomThetho uqinisekisa bona ihlelo lamafa weSewula Afrika liyabulungwa begodu umphakathi uyalithola. Ngalonyaka oqaliweko, iKomiti ihlangene kabili, ngokunjalo nekomitana yayo yezobutheknikhali.
ImiSebenzi eHlangeneko
ImiSebenzi
ZokuThintana
Zokuthintana zisebenza njengokusebenzisana kokuthoma phakathi komphakathi nomNyango wezobuKghwari namaSiko. Ukuhlelwa kwezehlakalo, ukukhupha imitlolo nokukhulumisana neziko lokurhatjhwa kweendaba kumsebenzi oqakathekileko zakho.
UkuPhathwa kweeMali
Imisebenzi yokuphathwa kweemali mtlhogomeli womThetho wokuPhathwa kweeMali zomBuso emNyangweni. Imisebenzi iqinisekisa ukwenzela tjhatjhalazi, ukuziphendulela nekghono kikho koke ukusebenza ngemali okwenziwa mNyango.
IPhiko lemiSebenzi yezomThetho linikela ngesiyeleliso sangaphakathi sezomthetho kilomNyango. Umnyango weLwazi leTheknoloji uqinisekisa bona ukuthuthuka
Komnayngo kwezeTheknoloji yeLwazi, ukugcinwa kwayo nokusetjenziswa kukhambelana nomthethomgomo wombuso neenhloso.
UkuPhathwa kwabaSebenzi
IPhiko lokuPhathwa kwabaSebenzi liqinisekisa bona umThetho wabaSebenzi bomBuso uyafezakaliswa. Njengomvikeli wetuthuko, ukuragela phambili nokukhonjwa kwabasebenzi, imisebenzi iqinisekisa bona kubanjelelwa ekuphatheni okuhle.
ImiSebenzi eHlangeneko
Isabelo seemali ngokuya kweHlelwana
IHlelo lokuthoma: ImiSebenzi eHlangeneko
UkuPhatha
ImiSebenzi eHlangeneko
Iindawo zemiPhumela eQakathekileko, imiPhumela iPumelelo nokuFikelelweko
INdawo eQakathekileko yomPhumela wokuThoma: UkuPhathwa kwabaSebenzi
Ngo-2002/03 ihlelo lokuqatjha ngokulingana lomNyango, ngokukhambisana nomThetho wokuQatjha ngokuLingana, lathuthukiswa belafezekiswa. Iqhinga lizakunikelwa umNyango wezabaSebenzi ngo-Arhostosi ka-2003. Iragelo phambili eliya ekufezakalisweni lingabonwa edatheni yeembalo zokubeletha nokuhlongakala engaphakathi kwesahluko 5. Ngokukhambisana namatjhuguluko wamuva nje asungulwe mNyango wezabaSebenzi bomBuso nokuPhatha (DPSA), umNyango uthuthukise ihlelo elitjha lokuphatha elifezekiswako kwanje. Ngokukhambisana nemizamo yokukhuphula ukuphatha ukwenza, iPhiko lokuPhathwa kwabaSebenzi lithuthukisa iQhinga lamaKghono wemiSebenzini elizakunikelwa ubuPhathi beKoro yeFundo yomPhakathi neBandulo (PSETA). IQhinga lamaKghono wemiSebenzini lizakunikela ngomleyo ohlangeneko wokukhuphula amakghono weenkhulu nokuvumela ukukhethwa kwamabizelo basebenzi ngomnqopho wokukhuphula umkhiqizo nommoya nokwehlisa ukulisa kwabasebenzi emsebenzini.
ImiSebenzi eHlangeneko
Ngekareko yokukhuphula zokuphepha kwabasebenzi nepahla eMakhiweni we-Oranje-Nassau, ihlelo elitjha lokuphepha lafezakaliswa. Boke abasebenzi banikelwe amakarada wokufikelela ngokwe-elektroniki akghonakalisa bewalandelele ukungena nokuphuma emakhiweni.
INdawo eQakathekileko yomPhumela: ILwazi leTheknoloji
Itjhuguluko emthethwenimgomo waba nomphumela wokuhlonywa kwe-SITA kube nomphumela omkhulu emNyangweni. Abaphathi betjhebiswano leemvumelwano bazakwenza ihlangothi elikhulu lomnyango welwazi letheknoloji. Okumumethwekokhu nehlobo lemisebenzi elitholwe ku-SITA zihlahlwa yikomiti yangaphakathi eqale ukuphatha ngamaqhinga ilwazi letheknoloji nekukhanjelanisweni kweendaba zelwazi letheknoloji kiwo woke amahlelo. Iphrojekthi eragela phambili emNyangweni ukuqinisekisa bona itheknoloji yelwazi iyakurhelebha ngokunikelwa kwelwazi elinembako nangokuphathwa ngesikhathi kwelwazi.
INdawo eQakathekileko yomPhumela: ImiSebenzi yezomThetho
ImiSebenzi yezomThetho inikela ngesiyeleliso sezomthetho kibo boke abadlalindima nesekelo lokuthathelwa amagadango womthetho emilandwini eyenziwa mNyango, kanye nesekelweni labaphathi beminyango ekutlameni umthetho.
ImiSebenzi eHlangeneko
INdawo yomPhumela eQakathekileko yesiNe: UkuHlola kwangaPhakathi
IPhiko lokuHlola langaPhakathi liqede ukuthuthukiswa kwendlela yengozi ezakurhelebha umNyango ekufaniseni okuqakathekileko nakwenziwa ukuhlola kwangaphakathi. Indlela yengozi isetjenziswe begodu isekelwe eendaweni zamaqhinga ezifanisiweko, ukwelusa kuragela phambili. Ukwelusa okuragela phambili nakho kulihlangothi eliqakathekileko lokufezakaliswa ngepumelelo kweHlelo lokuKhandelwa kokuKhohlakala elithuthukiswe mNyango.
INdawo eQakathekileko yomPhumela: UkuPhathwa kweeMali
Imisebenzi yephiko lokuPhathwa kweeMali ifaka ukusetjenzwa okujayelekileko, okungikho nokwenziwa ngesikhathi ekusetjenzweni kwemisebenzi yeemali, ukubika njalo kanye nelawulo phezu kwepahla yombuso, kanye nokugcinwa kwe-rejista yepahla enembako. Ngesikhathi esiqaliwekwesi ihlelo elinembako lokuhlola iincwadi nelokubika lifezakalisiwe, elihluke khulu kilelo ebelisetjenziswa ngaphambili. Ihlelo lokufezakalisa lifaka ukufaniswa nokufezakaliswa kwamahlelo webandulo ukuqinisekisa ukusetjenziswa kuhle kwawo.
UmNyango WezobuKghwari NamaSiko: IVowuti yama-34
Iintatimende zeeMali zoNyaka zeenyanga ezibunane eziphele ngomhlaka 31 Matjhi 2003
Inomboro yekhasi
UmBiko wezokuPhatha nokuvunyelwa
UmBiko womHlolincwadi maZombe
UmBiko weKomiti yokuHlola
IsiTatimende semithethomgomo neendaba ezikhambelanako
Isitatimende sesilinganiso
Amanothi wesitatimende sesilinganiso
Isitatimende sesingeniso
Isitatimende samatjhuguluko wepahla eseleko/inani lezabelo
Amanothi weentatimende zeemali zonyaka
Amanothi wokuveza eentatimendeni zonyaka zemali
Iingezelelo
Isitatimende sokudluliswa kwezinto zomphakathi ezizijameleko neenhlangano isingezelelo 1A
UmNyango WezobuKghwari NamaSiko: IVowuti yama-34
Iintatimende zeeMali zoNyaka zeenyanga ezibunane eziphele ngomhlaka 31 Matjhi 2003
Isitatimende sokhunye ukudlulisa isingezelelo 1B
Isitatimende seenqiniseko zeemali ezikhutjhiweko isingezelelo 2
Itjheduli yokususwa kwepahla (kungafaki irhelo lepahla) isingezelelo 3
UmBiko WezokuPhatha Weenyanga Ezibunane Eziphele Ngomhlaka 31 Matjhi 2003
Ukubuyekeza mazombe kweendaba zeemali zakarhulumende
Ngo-2002 uMongameli wamemezela bona umNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji uzakuhlukaniswa ube minyango emibili. Lokhu kwathoma ukusebenza ngomhlaka 1 Arhostosi 2002, begodu umNyango wezobuKghwari namaSiko wahlonywa. Ukuhlonywa komNyango omutjha kweza neembopho ezitja, amahlelo amatjha namaphrojekthi amatjha, okwenza bona kuqakatheke ukuba khona kwesakhiwo esitjha. Amagatja amathathu amatjha enziwa, okunge:-
zobuKghwari, amaSiko neLimi emPhakathini;
zokuThuthukiswa kwamaSiko neTjhebiswano leenTjhabatjhaba;
zamaFa, amaButhelelo wemiLando yesiTjhaba nemSebenzi yamaBulungelo weeNcwadi
Indlela yomNyango yamaqhinga ilandela indawo enqophileko yokusebenza kombuso; ukuphuhlisa ukunikelwa kezomnotho, ukuqeda umtlhago, ukukhandela ubulelesi, ukuphuhlisa ukwakhiwa kwesitjhaba, ukuthuthukisa ukubusa okuhle nokulwa nentumbantonga ne-HIV.
UmNyango uragela phambili nokutjheja iimbopho zawo eziqakathekileko ukuqinisekisa bona woke amaSewula Afrika athola ukufikelela kezobukghwari, amasiko, amalimi, amabuthelelo namabulungelo.
UmBiko WezokuPhatha Weenyanga Ezibunane Eziphele Ngomhlaka 31 Matjhi 2003
Ukuya ngekupheleni konyaka weemali ka-2002/2003, Ikhabhinethi yavumela umtlamo womLeyo womThethomgomo wesiTjhaba weLimi, okuhloswe ngawo ukuphuhlisa ukusetjenziswa ngokulingana kwawo woli-11 amalimi wangokomthetho. Ngesikhathi sonyaka weemali ka-2003/2004 umNyango uzakusa umThethomlingwa weLimi weSewula Afrika ePalamende khona kuzakuqinisekiswa ukufezakaliswa komThethomgomo.
Amanye amaphrojekthi:
Ngo-2002 umNyango wazibandakanya eHlanganweni yokuVuselelwa kokuziPhatha. IHlangano yokuVuselela ukuziPhatha ekuthomeni yayisisungulo sekoro yangeqadi/ esathoma ngokufuna ukuthola iindlela zokuthola butjha amazinga aphezulu wokuziphatha atholakala emiphakathini yoke ye-Afrika.
UmNyango waragela phambili nokuthuthukisa itjhebiswano nemibuso eminengi yangaphandle nokuzibandakanya etjhebiswaneni elizakuzuzisa womabili amahlangothi.
UmNyango wasekela amahlelo ahlukeneko wokuqeda umtlhago begodu uzokuthoma ngokukhupha ihlelo elikhulu lokubandulela amakghono ngonyaka weemali ka-2003/2004.
UmNyango uragela phambili ngokuphuhlisa ukunikelwa amandla kwezomnotho ngokusetjenziswa kuhle kwamabubulo wamasiko, isibonelo, amafilimu, umbhino, ukutlama, iincwadi, ukuveza imitlolo nobukghwari.
UmNyango wakghonakalisa umnyanya lapho iinsalela zakaSarah Baartman zadluliselwa khona, begodu wabaphambili ekuthuthukisweni kwendawo yokubulunga nokwenzeni bona indawo yesikhumbuzo ibizwe
UmBiko WezokuPhatha Weenyanga Ezibunane Eziphele Ngomhlaka 31 Matjhi 2003
ngesikhumbuzo sesitjhaba. Lamaphrojekthi bekahlanganiswe nezemavakatjho zendawo begodu azakuletha zokuvakatjha endaweni.
UmNyango wasungula ukuthatjelwa kweLanga leKululeko neLanga lamaFa, ukukhuthaza amaSewula Afrika ukuthabela ikululeko yabo ebayithole budisi kanye nokudosa itjhejo labo ematshwayweni wesitjhaba.
IThungelelwano leenTjhabatjhaba lomThethomgomo wamaSiko (INCP), okuyikundla yokukhulumisana yaboNgqongqotjhe bezamasiko, labanjwa ngonyaka weemali ka-2002/2003. Pheze aboNgqongqotjhe bezamasiko abama-35 babaziimvakatjhi zomNyango. Ezinye iindaba okwakhulunyisanwa ngazo lapho amasiko nokuhlangana kwephasi ngakwezomnotho, amasiko netuthuko yezomnotho, kanye nokukhanjelaniswa kwemithethomgomo wezamasiko.
Nasiya eMbizweni yesiTjhaba yezobuKghwari nomQaliso weziNto eziHle eyayibanjelwe emHlanganweni omKhulu weTuthuko eDzimeleleko (WSSD), umNyango wakhetha bewatjengisa ngamaphrojekthi wobukghwari obuphezulu ama-637 inarha yoke. Izinto ezenziwe ngezandla zezinga eliphezulu zathengiswa ngesikhathi samalanga ama-22.
AboNongorwana besiTjhaba bokuHlonipha abatjha banikelwa esehlakalweni sokuvuma ukusebenza kuhle kwamaSewula Afrika nepumelelo ephuma phambili. AboNongorwana bokuHlonipha
UmBiko WezokuPhatha Weenyanga Ezibunane Eziphele Ngomhlaka 31 Matjhi 2003
babonongorwana abaphezulu iSewula Afrika, ngoMongameli wayo, ebanikela izakhamizi namkha amaphandle wobujamo obuphezulu.
Imikghwa yokusebenzisa imali:
Inani elasetjenziswako 429 283 101,34
Eseleko 28 475 898,66
Imali esele ngemva kokusetjenziswa kwemali iphathelene ne-6,22% yemali yamambala esetjenzisiweko ngokuya kwemali eviwutelweko ngonyaka weemali ka-2002/2003. Inengi lalokhu kusebenzisa imali kancani kubangelwe kukobana amaphrojekthi wemisebenzi yeemali akhambelana neenhlangano zamasiko akhenge aqedwe ngalonyaka weemali (iingidi ezi-R2,474), begodu ngombana ukusetjenziswa kwemali eFreedom Park, kube burhaba kunendlela ebeyilindelwe ngesibanga semiraro yokusebenza (R24,744 yeengidi).
Imininingwana yemali esele ngemva kokusetjenziswa ingendlela elandelako:
UmBiko WezokuPhatha Weenyanga Ezibunane Eziphele Ngomhlaka 31 Matjhi 2003
Ukusetjenziswa kwemali kwanjesi 374
Ukubhadela kokudlulisa (kwanjesi):
Ukubhadela ngokudlulisa kwesikhatjhana 260
Itjhuguluko: Iinhlangano zamasiko 624
Ukubhadela kokudlulisa (imali):
IPhaga yeKululeko 24 744
Amanye amaphrojekthi wemali asaragwako 2 474
Inani 28 476
Ukusebenzisa imali ngokubhadela ngokudlulisa (85,63%) zalawula i-Vowuti.
ImiSebenzi eyenziwa mNyango
AmaButhelelo wemiLando yesiTjhaba
Ihlobo lemisebenzi
UmBiko WezokuPhatha Weenyanga Ezibunane Eziphele Ngomhlaka 31 Matjhi 2003
AmaButhelelo wemiLando yesiTjhaba enza bona izinto ezimabuthelelo zitholakale emphakathini. Nanyana ukufikelela emitlolweni elibuthelelo kusimahla, umphakathi uyabhadeliswa ngokuvezwa kwemitlolo ebangayisebenzisa, nanyana ilifilimu namkha iphepha. Imitlolo nayo iyathengiswa, begodu umphakathi unesibopho sokudlulisa idatha ngokusebenzisa isidosi.
Umthethomgomo wemali ebhadelwako
UmButheleli wesiTjhaba ubeka imali ebhadelwako, ngokuqala amazinga wanjesi wemakethe.
AmaButhelelo WemiLando YesiTjhaba YamaFillimu, AmaVidiyo NemiDumo
Ihlobo lomsebenzi
AmaButhelelo wemiLando yesiTjhaba wamaFilumu, amaVidiyo nemiDumo abuthelela, abulunge bekanikele ngokufikeleleka emarekhodini abonwako nalalelwako enziwe ngurhulumende neenhlangano zangeqadi namkha abantu. Ihloso yawo ingalendlela:
Ukubulunga amarekhodi abonwako nalalelwako nemitlolo yomphakathi nokungasi ngeyomphakathi namkha aligugu khulu khona azakusetjenziswa nguRhulumende.
Ukwenza bona amarekhodi anjalo afikeleleke nokuphuhlisa ukusetjenziswa kwawo mphakathi.
Ukuqinisekisa bona ukuphatha okungikho nokutlhogonyelwa kwamarekhodi woke abonwako nalalelwako.
UmBiko WezokuPhatha Weenyanga Ezibunane Eziphele Ngomhlaka 31 Matjhi 2003
Ukubuthelela amarekhodi abonwako nalalelwako namanye akhambelanako aligugu khulu ngokuqakatheka esitjhabeni, enye ihlangano engasoze yakghona ukuwabulunga.
Ukugcina irejista yesitjhaba yamarekhodi okungasiwo womphakathi aligugu khulu kanye nokuphuhlisa isebenziswano nokukhambelana phakathi kweenhlangano ezibulunga amarekhodi anjalo.
Ngokujayelekileko, ukuphuhlisa ukubulungwa nokusetjenziswa kwamabuthelelo wamafa wesitjhaba.
Umthethomgomo wemali ebhadelwako
UmButheleli wesiTjhaba ubeka imali ebhadelwako ngokuqala amazinga akhona kwanje emakethe.
IBhuriyo yemiNyanya yemBusweni
Ihlobo lomsebenzi
UBhuriyo yemisebenzi yemBusweni irejistara ubujameli beminyanya, amagama, amagama akhethekileko neenjinifomo zabantu neenhlangano. Godu iyelelisa ngeendaba zeminyanya nezinye ezikhambelana nalezi begodu inikela ngerhelebho leemali eenhlanganweni, amabhodo, amakomiti namkha iinhlangano zomphakathi namkha abantu khona kuzakuphuhliswa iminqopho yokusebenza yeBhuriyo yemiNyanya yemBusweni.
UmBiko WezokuPhatha Weenyanga Ezibunane Eziphele Ngomhlaka 31 Matjhi 2003
Umthethomgomo wemali ebhadelwako
IsiPhathiswa semiNyanya yemBusweni sibeka imali okufanele ibhadelwe ngokubonisana nomBulungeli wesiTjhaba begodu ngokutjheja amazinga akhona emakethe.
Iinliyi Ekukghoneni
UmNyango uliywa kutlhogeka kwabasebenzi. Ukuhlonywa komNyango omutjha wezobuKghwari namaSiko kwaqakathekisa isakhiwo esitjha somnyango. Nakuzakulungiswa ukutlhogakala kwabasebenzi, umNyango wakhangisa inengi leenkhundla ebezivulekileko. Kodwana, ukuzalisa leziinkhundla akuzukwanela ukuqinisekisa ukulethwa kuhle kwemisebenzi, begodu umNyango uzakufanela bonyana ubawe umGcinimali wesiTjhaba bona angezelele isabelo seemali somnyango esisetjenziswa ebasebenzini. Amaqhinga wokuthuthukiswa kwamakghono wabantu enziwe komunye nomunye umsebenzi emNyangweni, begodu zokuPhathwa kwabaSebenzi zikhambelanisa ikambiso yokuthuthukisa.
UmNyango ukghonile ukubeka imisebenzi yawo ngokuqakatheka kwayo ngaphakathi kwesabelo somLeyo wesiKhathi esiLingeneko sokuSetjenjiswa kweeMali (MTEF), kodwana okhunye okuqakathekileko okufana neemali zeHlangano yokuVuselelwa kokuziPhatha, amaBubulo wezamaSiko namaphrojekthi wemisebenzi yemali akhenge afakwe kilemihlahlandlela. Ukufaka iinliyi ekghoneni, umNyango uzakuya eKomitini yokuSetjenziswa kweMali esiKhathini esiLingeneko, uveze ezinye iindlela zokwandisa isabelo soke somNyango esikhathini se-MTEF.
UmBiko WezokuPhatha Weenyanga Ezibunane Eziphele Ngomhlaka 31 Matjhi 2003
IinHlangano zomPhakathi
Iinhlangano zomphakathi ezingaphasi zasekelwa mNyango ngeemali. Izabelo zazo zonyaka weemali ziyatjengiswa.
Iinhlangano Zamasiko Eziveziweko
Iinhlangano zamasiko ezilitjhumi nahlanu zavezwa tjhatjhalazi nguNgqongqotjhe wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji ngokuya komThetho weenHlangano zamaSiko ka-1998. Iinhlangano kufanele zenze umthethomgomo wokwamukela nokubulunga yoke ipahla, yananyana ngimuphi umhlobo, eziyitlhogomelako, kufaka hlanangana amahlangothi wabantu asetjenziselwa ukuhlola kwesayensi, amabuthelelo namkha enye ipahla ekhambako. Kufanele godu ziphathe ipahla ekungeyomBuso.
IHLANGANO INANI
UmBiko WezokuPhatha Weenyanga Ezibunane Eziphele Ngomhlaka 31 Matjhi 2003
Iinhlangano zokuTjhugululwa kwamaSiko 13 000
INANI 143 566
AbaSebenzeli bemiThombo yamaFa beSewula Afrika bahlonywa ngokuya komThetho wesiTjhaba wemiThombo yamaFa ka-1999 khona-
Kuzakufakwa ihlelo elihlangeneko nelinesebenziswano ekuphathweni kwemithombo yesitjhaba yamafa.
Ukuphuhlisa ukubusa okuhle kiwo woke amazinga.
Ukunikela amandla emphakathini ikwazi ukubulungela iinzukulwana zangomuso imithombo yayo.
Ukubeka imithethokambiso yokuphathwa kwemithombo yamafa.
UmBiko WezokuPhatha Weenyanga Ezibunane Eziphele Ngomhlaka 31 Matjhi 2003
Ukufaka ihlelo elihlangeneko lokufanisa, ukuhlola nokuphatha imithombo yamafa eSewula Afrika.
Ukubeka iindlela nokugcina amazinga aqakathekileko ekuphathathweni kwemithombo yamafa eSewula Afrika.
Ukuvikela imithombo yamafa eqakatheke esitjhabeni soke.
Ukulawula izinto zamafa eziphuma ngenarheni eziqakatheke esitjhabeni soke kanye nokulethwa eSewula Afrika kwepahla yamasiko engasisemthethweni ebuya eenarheni zangaphandle.
Ukughonakalisa ukuhlonywa kwabomaziphathe bamafa, okufanele bathathe amandla wokuvikela nokuphatha amahlangothi athileko.
Ukunikela ngokuvikeleka nokuphathwa kweendawo ezifanele ukuvikelwa neendawo bomaziphathe beendawo.
Iinhlangano zobukghwari bokwenza
Iinhlangano zobukghwari zirhelebha ekwenzeni ibubulu elidzimeleleko lobukghwari bokwenza elisekelwe phezu kokufikeleleka, ukwenza kuhle, ukwehlukana nokulungisa. Zikhuthaza ituthuko yobukghwari bokwenza obuhlukeneko. Leziinhlangano ngilezi:
UmBiko WezokuPhatha Weenyanga Ezibunane Eziphele Ngomhlaka 31 Matjhi 2003
IHLANGANO INANI
INANI 46 100
IBhizinisi nobuKghwari eSewula Afrika isigidi 1, 950
IBhizinisi nobuKghwari eSewula Afrika yikampani yeSigaba 21 ekuhloswe ngayo ukukhuthaza ukusekela ngeemali zobukghwari mabhizinisi nekoro yangeqadi ngokufaka ihlelo elikhambelanako lesabelo.
UmLeyo wesiTjhaba wamaFilimu namaVidiyo iingidi ezili-12 217
Ngokuya komThetho wesiTjhaba womLeyo wamaFilimu namaVidiyo ka-1997, umLeyo uthuthukisa bewuphuhlise ibubulo lamafilimu namavidiyo. Unikela, bewukhuthaze ukunikelwa kwamathuba emiphakathini ebikade idinywe amathuba ngaphambilini
UmBiko WezokuPhatha Weenyanga Ezibunane Eziphele Ngomhlaka 31 Matjhi 2003
ukuzibandakanya ebubulweni. UmLeyo godu uphuhlisa imikhiqizo yekhayapha yamafilimu namavidiyo; usekela ukuthuthukiswa nokufikelela ebubulweni; begodu ulungisa ukungalingani kwakade emthangalenisisekelo, amakghono nemithombo ekhona ebubulweni.
UmKhandlu wesiTjhaba wezobuKghwari-iingidi ezima-20,205
Ngokuya komThetho womKhandlu wesiTjhaba wezobuKghwari ka-1997, umKhandlu ukghonakalisa amathuba ebantwini ukwenza nokuthabela zobukghwari. UmKhandlu godu uphuhlisa ukusetjenziswa mazombe kwezobukghwari emphakathini, ukhulisa ukuzwakaliswa kokuzazi kwesitjhaba ngokusebenzisa zobukghwari, uphuhlisa ikululeko ekwenziweni kwezobukghwari, kanye nekunikeleni labo abebadinywe amathuba ngaphambilini ukufikelela okukhulu kezobukghwari. Eminye imisebenzi ifaka ukulungisa ukungalingani okubangwe ngezomlando ekunikelweni komthangalasisekelo, kanye nokuphuhlisa ukukhulumisana ezingeni lesitjhaba neleentjhabatjhaba.
IBhodo ngokubonakalako ithuthukisa ukwazisa iakambiso yamalimi amanengi njengomthombo wesitjhaba, godu isekela lawo malimi ebakadinywe amathuba ngaphambilini ngokuthuthukisa, ukuphatha nokulawula ukufikelela, ilwazi namahlelo wokufezakalisa. Lemisebenzi ikhambisana neenjamiso zomThetho weBhodo yamaLimi woKe weSewula Afrika ka-1999.
UmBiko WezokuPhatha Weenyanga Ezibunane Eziphele
AmaBulungelo weeNcwadi
IHLANGANO INANI
IBulungelo lesiTjhaba 9 933
INANI 12 128
AmaBulungelo abulunga begodu aphuhlisa ukwazi ngamafa wemitlolo yesitjhaba, begodu nangezinye iindaba ezikhambelanako. Afaka iBulungelo labaNgaboniko leSewula Afrika, elinikela ngemisebenzi yebulungelo nelwazi kabangaboniko kanye nabafundi abangakghoniko ukugadangisa, kanye nezinye iindaba ezikhambelanako.
UmBiko WezokuPhatha Weenyanga Ezibunane Eziphele
Ezinye iinhlangano ezabhadelwa ngokudlulisa
UmNyango usekela bewuphuhlisa amaphrojethi ahlose ukuphuhlisa zobukghwari namasiko, okumnqopho wokusebenza yamaBulungelo wesiTjhaba namalimi. Ukufikela kwanjesi umNyango unikela ngembadela yokurhelebha-sasabelo eenhlanganweni, amabhodo, amakomiti, ezinye iinhlangano zomphakathi namkha abantu. Amakomiti ahlukeneko wokusekela ngeemali emNyangweni alinganisa iimphakamiso zamaphrojekthi ezitholwa abadlainindima abahlukeneko begodu enza isivumelwano neenhlangano ngemva kobana kuthethwe isiqunto sokusekela ngemali iphrojekthi ethileko. Ngonyaka weemali ka-2002/2003 amahlelo ahlukeneko emNyangweni abhadela iimali ezilandelako:
IHLELO
IPHIKO
INANI
UbuKghwari, amaSiko neLimi emPhakathini
Ukuphuhlisa zobukghwari namasiko eSewula Afrika
UkuTjhugulula, ukuhlela nokutlanywa kwelimi
Ukuthuthukiswa kwamaSiko neTjhebiswano leenTjhabatjhaba
Ukuphuhlisa ubukghwari namasiko ezingeni leentjhabatjhaba
Ukuqedwa komtlhago
Amabubulo wezamasiko
AmaFa, AmaButhelelo WeYiLando WesiTjhaba nemiSebenzi yamaBulungelo weeNcwadi
Ukuphuhlisa amafa
Imisebenzi yeemali (Ukuthuthukiswa komthangalasisekelo)
INANI
AmaHlelo wokuPhatha okuHlangeneko
Ilunga
Ihlangano
Isikhundla
UmNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji
Mnqophisi-maZombe
Mnqophisi-omKhulu: ImiSebenzi eHlangeneko
IsiKhulu esiPhezulu esiPhetheko
Mphathi weeMali
IYunithi yoku-Oditha yangaPhakathi yenza ukuhlolwa kweengozi emNyangweni wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji khona kuzakutjhejwa iindingo zomNyango omutjha wezobuKghwari namaSiko, begodu neqhinga lonyaka loku-oditha langaphakthi lavunyelwa.
Iqhinga lokukhandela ukukhohlakala nendlela yokulwa nabo sele zikhona ukufezakalisa amagadango wokukhandelwa kokukhohlakala nokwazisa ngobukhohlakali. Njengengcenye yendlela inomboro yomtato lapho kungabikwa khona ukukhohlakala sele ithomile ukusebenza.
Njengombana umNyango udlulisela inengi lebhajethi yawo eenhlanganweni zomphakathi, begodu noNgqongqotjhe anesibopho sokuqalelela ukukhambisana ne-PFMA ngokuya kwesigaba 63 , iyunithi ehlukeneko yahlonywa ukufaka
UmBiko WezokuPhatha Weenyanga Ezibunane Eziphele Ngomhlaka 31 Matjhi 2003
nokwelusa ukuphatha okuhlanganeko, kodwana ngesibanga sokutlhogeka kwamakghono izakuthoma ukwenza imisebenzi yayo ngo-2003/2004.
Iragelo phambili nobungcono ekuphathweni kweemali
UmNyango wakhomba isiKhulu esiBambileko seeMali ukusukela ngomhlaka 1 Oktoba 2002 ngemva kobana umNyango omutjha uthome ukusebenza. Kuqalwe bona isiKhulu esiPhezulu esizakusebenza ngamalanga ezingeni lomNqophisi omKhulu sizakukhonjwa ukusukela ngomhlaka 1 Juni 2003.
Ukufezakaliswa komThetho wokuPhathwa kweeMali zomPhakathi (PFMA) ka-1999 (umThetho wenomboro 1 ka-1999) nemiThetjhwana yokuGcinwa kweeMali (ama-TR) ekhutjhwe ngokuya kweengaba 76 no77 ze-PFMA ithathelwa phezulu emNyangweni. Iinthunywa kilendima ziyavunywa beziyasebenza. Nanyana iragelo phambili lenziwe kezinye iindawo, ezinye bazakufuna umzamo oqinileko ngonyaka wemali ka-2003/2004.
Njengombana kufunwa yi-PFMA, ukubika okunembako ngeemali kwanikelwa ngesikhathi abadlalindima abahlukeneko. Ngaphandle kweemfuneko zomthetho, umNyango nawo unokubika kwangaphakathi okuhle nehlelo lokuphathwa kwe-cash flow. Lokhu kubonakala ekubulungeni okuncani okutholaka ekubikeni
UmBiko WezokuPhatha Weenyanga Ezibunane Eziphele Ngomhlaka 31 Matjhi 2003
kwanje kwesikhathi (kungafaki amaphrojekthi weemali umNyango onganalawulo phezu kwawo ngesibanga samandla wokwenzisa samakontraga nokwakha).
Ilwazi lokwenza
Ngombana umNyango wezobuKghwari namaSiko wahlonywa ngo-Arhostosi ka-2002, bewunganazo iinLinganiso zokusetjenziswa kweeMali zesiTjhaba zonyaka weemali ka-2002/2003, namkha iQhinga lokwEnza lesikhathi saka-1 Arhostosi 2002 ukuya ngo 31 Matjhi 2003. Amahlelo wawo kwafanela bona ahlelwe butjha eenLinganisweni eziLungisiweko zaka-2002/2003, ezenza ukubika ngokomthetho ngokuya kweminqopho ebekiweko eeLinganisweni zokuSetjenziswa kweeMali zesiTjhaba kanye neQhinga lokwEnza lalowo ebekumNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji kube budisi. Lokhu kwenziwa kumbi yindaba yokobana ihlelo lawo lama-akhawunti, leemali nelemirholo athola ukusebenza ngomhlaka 1 Novemba 2002. Kodwana, amahlelo wokwenza ahlonywa kilowo ebekumNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji agcinwa mayelana nemihlangano yokuphatha kanye neminye imihlobo yokuhlola okuragela phambili okufana noku-Oditha kwangaPhakathi neenkambiso zokulinganisa zamaKomiti woku-Oditha. Azikho iindlela zangaphandle ezafezakaliswako ukuqinisekisa ilwazi lokwenza ngaphandle kokulinganisa okujayelekileko komNqophisi-maZombe.
Ukuvunyelwa
Iintatimende zonyaka zeemali ezivezwe emakhasini 67 ukuya ku-90 zivunyelwe siKhulu sama-Akhawunti.
MNQOPHISI-MAZOMBE
UmBiko WomHlolincwadi-Mazombe
UMBIKO WOMHLOLINCWADI-MAZOMBE AWETHULA EPALAMENDE NGEENTATIMENDE ZEEMALI ZOMNYANGO WEZOBUKGHWARI NAMASIKO IVOWUTI 34 YESIKHATHI SEENYANGA EZIBUNANE ESIPHELE NGOMHLAKA 31 MATJHI 2003
UMSEBENZI WOKUHLOLA
Iintatimende zeemali njengombana zibekiwe emakhasini 67 ukuya ku-90 esikahthi seenyanga ezibunane esiphele ngomhlaka 31 Matjhi 2003, zihlolwe ngokuya kwesigaba 188 somThethosisekelo weSewula Afrika ka-1996 (umThetho wenomboro 108 ka-1996) ufundwe neengaba 3 no 5 womThetho womHlolincwadi-maZombe ka-1995 (umThetho wenomboro 12 ka-1995). Leziintatimende zeemali, ukugcina kwamagadango amahle wokulawula nokukhambisana nemithetho ekhambelanako nemithetjhwana kusibopho sesiphathiswa sokuhlolwa kweencwadi. Isibopho sami kuzwakalisa umbono ngaleziintatimende zeemali, ngokusekelwa kuhlola.
UMHLOBO NENDAWO
Ukuhlola kwenziwa ngokukhambisana namaZinga wokuHlola weSewula Afrika. Amazinga lawo afuna bona ngitlame bengenze ukuhlola ukuthola iqinisekiso esaneleko bonyana iintatimende zeemali zingabi nezinto ezingabeki kuhle indaba.
UmBiko WomHlolincwadi-Mazombe
Ukuhlola kufaka:
Ukuhlolisisa, okusekelwe ekulingeni, ubufakazi obusekela amanani nokuveza kweentatimende zeemali,
Ukulinganisa imithethokambiso yokuhlola esetjenzisiweko kanye neenlinganiso eziqakathekileko ezenziwe baphathi, kanye
Nokulinganisa ukubikwa koke kweentatimende zeemali.
Ukudlula lapho, ukuhlola kufaka ukulinganisa, okusekelwe ekulingeni, kobufakazi obusekela ukukhambisana kizo zoke izinto mayelana nemithetho ekhambelanako nemithetjhwana, engiyinikele itjhejo begodu nesebenza eendabeni zeemali.
Ngikholwa bona ukuhlola kunikela ngesisekelo esizwakalako ngowami umbono.
UMBONO WOKUHLOLA
Ngokombono wami iintatimende zeemali ziveza ngokwaneleko, kizo zoke iindaba zemali, ubujamo beemali bomNyango wezobuKghwari namaSiko (umnyango) besikhathi seenyanga ezibunane esiphele ngomhlaka 31 Matjhi 2003 kanye nemiphumela yokusenza kwawo ne-cash flow yesikhathi esiphele ngokukhambisana nemikghwa ebekiweko yokuhlola.
UKUGANDELELWA KWEENDABA
Ngaphandle kokwenza bona umbono ezwakaliswe ngehla ubengoqine kancani, itjhejo linikelwa iindaba ezilandelako:
UmBiko WomHlolincwadi-Mazombe
Ukubhadela ngokudlulisa kwesikhatjhana
Izinto ezingasizihle ezilandelako zafaniswa ngesikhathi sokuhlolwa kokubhadela ngokudlulisa kwesikhatjhana:
Kobunye ubujamo ukubhadela kokudlulisa akhenge kusekelwe mitlolo eyaneleko.
Ukubeka ngokucacileko kweenjamiso akhenge kukhanjiswane nakho ngasosoke isikhathi okufana:
nokutlhogeka kwereferensi emitlolweni esekelako ukulawulwa njalo kwamaphrojekthi ukwabelwa kokuqakatheka eenquntwini zamahlelo ukutlhogeka kwamavakatjho wokuhlola abekiweko nangakabekwa namkha ukubuyekeza kokusebenza ubujamo obuthileko obubekwe emvumelwaneni.
Isazi sikhonjwe bona siphenyisise ukungakhambi kuhle okusuka emalini yesizo eziingidi zamaRanda ezi-2,4 eyabhadelwa i-Windybrow Thiyeta. Umbiko wesikhatjhana waqinisekisa ukubakhona kokukhambi kuhle nemikghwa yokwephulwa komthetho. Ngesikhathi sokubuthelelwa kwalombiko iphenyisiso belingakaphethwa.
UmBiko WomHlolincwadi-Mazombe
Ukuhlola kwangaphakathi
UmNyango wezobuKghwari namaSiko wahlukaniswa emNyangweni wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji ngomhlaka 1 Arhostosi 2002. Kusukela kuhlukaniswa iqhinga elitjha lokuhlola langaphakathi lomnyango belingakenziwa esikhathini okukhulunywa ngaso begodu ukuhlola kwangaphakathi bekungakaqedwa ngalesisikhathi. Ngokunjalo, kwakunganamibiko yangaphakathi eyayingathenjwa.
Ipahla
Ngesibanga sokuhlukana kwalowo ebekumNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji umnyango kwafuneka bona ulungise irhlelo lepahla neenkolodo, okwakufanele ngathana zidluliselwe eminyangweni emitjha eyayisandukwenziwa. Ngokukhambisana nesigatjana 42 somThetho wokuPhathwa kweeMali zomPhakathi ka-1999 (umThetho wenomboro 1 ka-1999) irhelo lepahla kufuze litlikitlwe ziinkhulu zokuhlola zeminyango yokudlulisa nokwamukela.
Irhelo elinjalo akhenge kukghonakale bona linikelwe ngomnqopho wokuhlola, okwaba nomphumela wokungakghonakali kokuqinisekiswa kwepahla edlulisiweko.
UKUTHOKOZA
Irhelebho labasebenzi bomnyango ngesikhathi sokuhlola lithatjelwa khulu.
Mhlolincwadi-Mazombe
UmBiko WeKomiti YokuHlola
Sithabile ukwethula umbiko wethu wonyaka weemali ophele ngomhlaka 31 Matjhi 2003.
AmaLunga weKomiti yokuHlola nabebaKhona
IKomiti yokuHlola inamalunga arheliswe nganzasi begodu ihlangana ubuncani bakhona kabili ngonyaka njengombana kuvuma iinkomba zokulawula ukusebenza. Ngesikhathi sonyaka esiphezu kwawo kwabanjwa imihlangano emibili.
Igama lelunga Imbalo yemihlangano elayikhambako
Isibopho seKomiti yokuHlola
UmBiko WeKomiti YokuHlola
IKomiti yokuHlola ibika bona ihlangabezane nazo zoke iimbopho ezisuka esigabeni 38 (a) se-PFMA nomThetjhwana womGciniimali wenomboro 3.1.13. IKomiti yokuHlola godu ibika bona ithethe irhelo lekambiso yokusebenza okungilo njengetjhata yekomiti yokuhlola, iphathe iindaba zayo ngokukhambisana naletjhata beyanikela ngemisebenzi njengombana kutlolwe ngaphakathi.
Ukusebenza kuhle kwelawulo langaphakathi
Ihlelo lelawulo langaphakathi lisebenza ngendlela imibiko ehlukeneko yabaHloli bangaPhakathi, umBiko wokuHlola ngeenTatimende zoNyaka zeeMali, iindaba zokugandelela nencwadi yokuphatha yomHloliNcwadi maZombe ayikabiki ukungakhambisani okukhulu nemithethomgomo ebekiweko neenkambiso.
Ikhwalithi yelawulo laphakathi konyaka nemiboko yenyanga elethwe ngokuya komThetho nomThetho wokuHlukaniswa kweNgeniso
Ikomiti yanelisiwe ngokumumethweko nekhwalithi yemibiko yenyanga elungiswe beyakhutjhwa siPhathiswa sokuHlola nomNyango ngesikhathi sonyaka oqaliweko.
Ukulinganiswa kweentatimende zeeMali
Ibuyekeze beyakhulumisana nomHloli-Ncwadi maZombe nesiPhathiswa sokuHlola iintatimende ezihloliweko zonyaka okufanele zifakwe embikweni wonyaka;
Ibuyekeze incwadi yokuphatha yomHloli-Ncwadi maZombe nependulo yokuphatha;
UmBiko WeKomiti YokuHlola
Ibuyekeze amatjhuguluko emithethwenimgomo yokuhlola nemikghwa;
Ibuyekeze amatjhugluko aqakathekileko amphumela wokuhlola.
IKomiti yokuHlola ivumelana beyamukela isiphetho somHloli-Ncwadi maZombe mayelana neentatimende zonyaka zeemali begodu inombono wokobana iintatimende zonyaka ezihloliweko zamukelwe bezifundwe ngokukhambisana nombiko womHloli-Ncwadi maZombe.
USihlalo weKomiti yokuHlola
Ilanga: 5 Arhostosi 2003
IsiTatimende SemiThethomgomo YokuHlola
ISITATIMENDE SEMITHETHOMGOMO YOKUHLOLA NEZINYE IINDABA EZIKHAMBELANAKO SEENYANGA EZIBUNANE EZIPHELE NGOMHLAKA 31 MATJHI 2003
Iintatimende zeemali zilungiswe ngokukhambisana nemithethomgomo elandelako; esetjenziswe ngokulingana kizo zoke iindawo ngaphandle kwalokha nakuveziweko. Kodwana lapho kufaneleko begodu kuzwakala, ilwazi lokungezelela liveziwe ukuqinisa ukusebenza kuhle kweentatimende zeemali nokukhambisana neemfuneko zomthetho zomThetho wokuPhathwa kweeMali zomPhakathi, umThetho wenomboro 1 ka-1999 (njengombana utjhugululwe mThetho wenomboro 29 ka-1999), imiThetjhwana yomGcinimali yomNyango neenHlangano zomThetho ekhutjhwe ngokuya komThetho nomThetho wokuHlukaniswa kweNgeniso, umThetho wenomboro 5 ka2002.
Isisekelo sokulungiswa
Iintatimende zeemali zilungiswe ngesisekelo seemali esitjhugululiweko sokuhlola, ngaphandle kwalokha nakuvezwe ngenye indlela. Ihlangano ebikako isetjhugulukweni ekubikeni ngesisekelo seemali sokuhlola ekubikeni ngesisekelo sokuhlola njengesengezo. Ngaphasi kwesisekelo seemali sokudluliswa kokuhlola kanye nezinye izehlakalo ziyavunywa lokha imali itholakala namkha ibhadelwa. Ngaphasi kwesisekelo sokwanda kokudluliswa kokuhlola kanye nezinye izehlakalo ziyavunywa nazitholakeleko ingasi lokha nakutholakala imali namkha ibhadelwa.
IsiTatimende SemiThethomgomo YokuHlola
Ingeniso
Imali ezivowutelweko ziimali ezidluliselwe emnyangweni ngokuya kwebhajethi yokugcina eyaziwa ngeenLingansio zamaTjhuguluko zokuSetjenziswa kweMali ezingeni lesiTjhaba/Phrovinsi.
Amakonyana nemali eyabiwako iyafaniswa bonyana kutholakale iimali, begodu akunakwanda okuzakwenziwa emakonyaneni namkha emalini ehlukaniswako etholakala ukusukela ngelanga lokuthoma ukufikela ngelanga lokugcina lokubika. Zifaniswa nesingeniso eentatimendeni zeemali zomnyango begodu zidluliselwe esiKhwameni sesiTjhaba/Phrovinsi.
Ukusetjenziswa kwanjesi kweemali
Ukusetjenziswa kwemali okungakavunyelwa, okungakajayeleki, okunganamphumela nokokumorosa
Ukusetjenziswa ngokungakavumeleki kweemali kutjho:
Ukusebenzisa imali ngokweqileko namkha ukuhlukana khulu emalini, namkha
Ukusetjenziswa kwemali nakungakenziwa ngokukhambisana neminqopho yevowuti namkha endimeni yokwehluka okukhulu, ngokungakhambisani neminqopho yokwehlukana khulu.
IsiTatimende SemiThethomgomo YokuHlola
Ukusetjenziswa kwemali okungakavumeleki kutjho ukusebenzisa, ngaphandle kokusebenzisa okungakavunyelwa, okwenziwa ngokwephula kwemfuneko namkha ngokungakhambisani nemithetho efaneleko, efaka:
umThetho wokuPhathwa kweeMali zomPhakathi, umThetho weBhodo yokuThendara yakaRhulumende, namkha eminye imithetjhwana eyenziwe ngokuya kwalomthetho, namkha omunye umthetho wephrovinsi onikela ngeenkambiso zokuthola embusweni loyo wephrovinsi.
Ukusebenzisa ngokungemthetho kweemali kuthathwa njengokusetjenziswa kweemali esitatimendeni seemali.
Ukusebenzisa okunganamphumela nokokumorosa kutjho ukusebenzisa imali okwenzelwe ilize begodu nebekungabalekelwa ingathana itjhejo elaneleko khelathathwa. Imali esetjenziswe ngokunganamphumela nangokumorosa kufanele ibuyiswe esiphathisweni esithintekako (i-akhawunti yomuntu okolodako kufanele ivulwe), namkha ivowuti nayikuthi akutholakali othintekako.
Iinkolodo ezicinyiweko
Iinkolodo zicinyiwa lokha nazithathwa njengezingasoze zabuyiswa. Akukho esele kwenziwe mayelana neemali ezingabuyisekiko.
IsiTatimende SemiThethomgomo YokuHlola
Ukusebenzisa imali mayelana nepahla
Ukusebenzisa imali mayelana nepahla eyayikhona ngomhlaka 31 Matjhi 2003 okufanele isetjenziswe ngonyaka weemali olandelako, isulwa ngokuzeleko nayitholwako nalokha nayaziwa njengemali esetjenzisiweko esitatimendeni semali engenako. Ipahla ephathekako (engakhambiko nekhambako) eyathengwako iyabhadelwa, lokhu kutjho bonyana isulwa esitatimendeni sengenizo lokha nakubhadelwako.
Ukusisa
Iinqinisekiso ezimakethekako zitholakala ngenani lemakethe. Inani lemakethe libalwa ngokuqala ukuthengisela ngestoko okutjhiwo emalini yokuthengisa ngesikhathi sokuvalwa kwebhizinisi ngelanga letjhiti lebhalansi.
Amasiso okungasi ngewanjesi angafaki iinqinisekiso zemakethe atjengiswa ngenani namatjhuguluko enziwa kuphela ngombono wabanqophisi, ukusisa kuyalungiswa. Lapho ukusisa kulungisiwe, kuthathwa njengendleko esikhathini lapho ukulungisa bekufanisiwe. Ukwanda enanini lokuphathwa kweenqinisekiso ezimakethekako ezihlukaniswe njengepahla okungasi ngeyanjesi ithathwa njengeyenziwe kulinganisa butjha kanye nokhunye okubekelwe ngeqadi ezabelweni zalabo abanazo. Ukwehla okubanga ukwanda eenqinisekweni
IsiTatimende SemiThethomgomo YokuHlola ezimakethekako ziyatjhugululwa esitatimendeni sengeniso. Ukwanda/ ukwehla ekuphathweni kwenani leenqinisekiso ezimakethekako njengepahla yanjesi zifakwa esitatimendeni sengeniso.
Ekuphelisweni kwamasiso, umehluko phakathi kwemali etholakeleko ngengeniso nokuphathwa kwenani kunikelwe namkha kufakwa esitatimendeni sengeniso. Ekuphelisweni kwesiqinisekiso esimakethekako esihlukaniswe njengepahla engasi yanjesi, amanani aveziweko neminye imithombo ephathelene nesiqinisekiso esimakethekako adluliselwa engenisweni ezuziweko.
Amasiso aseenhlanganweni ezilawulwako
Amasiso aseenhlanganweni ezilawulwako ngilezoonhlangano lapho ihlangano ebikako inekghono lokusebenzisa nanyana ngimaphi amandla alandelako ukuphatha imithethomgomo yemali neyokusebenza khona izakuthola inzuzo emisebenzini yayo:
Ukukhomba namkha ukususa woke, namkha inengi lamalunga webhodo yabanqophisi yehlangano namkha ihlangano enye efanako;
Ukukhomba namkha ukususa isikhulu esiphezulu esiphetheko sehlangano;
Ukufaka woke, namkha inengi lamavowuti emihlanganweni yebhodo namkha ihlangano efanako ephetheko, namkha
Ukulawula woke, namkha inengi lamalungelo wokuvowuta emhlanganweni wamazombe wehlangano.
Amasiso eenhlanganweni ezilawulwako atjengiswa ngeendleko.
IsiTatimende SemiThethomgomo YokuHlola
Okutholakalako
Okutholakalako kwemisebenzi elethiweko kuyafaniswa ebhalansi tjhitini njengepahla yanjesi namkha ingeniso esitatimendeni sengeniso, njengeentatimende zemali ezilungiswe ngesisekelo semali sokuhlolwa, kodwana ivezwa ngokwehlukana emanothini ukuqinisa ukusebenza kuhle kwentatimende zemali.
Okubhadelwako
Okubhadelwako akwaziwa ngokujayelekileko ngaphasi kwesisekelo ngesisekelo semali sokuhlolwa. Kodwana okubhadelwako okufakwe ebhalansi tjhitini kusukela emarasitini wemali okufanele asiwe esiKhwameni sesiTjhaba/ Phrovinsi namkha omunye othintekako.
Ukunikela
Ukunikela kusikolodo okwenziwa ngesikhathi esingasisihle namkha inani. Ukunikela kufaniswe ngokujayelekileko ngapahsi kwesisekelo semali sokuhlolwa, kodwana kuvezwa ngokuhluka emanothini ukuqinisa ukusebenza kuhle kweentatimende zeemali.
IsiTatimende SemiThethomgomo YokuHlola
Isibopho sokuqatjhisa
Isibopho sokuqatjhisa esikhathini esiseleko ukusuka ngelanga lokuhlola bekube lilanga lokuphela kwesivumelwano sokuqatjhisa kuvezwa njengenothi esitatimendeni seemali. Leziimbopho zokuqatjhisa azaziwa ebhalansi tjhitini njengesikolodo namkha njengemali esetjenzisiweko esitatimendeni sengeniso njengombana iintatimende zemali zenziwa ngesisekelo semali sokuhlolwa.
Ukwanda
Lokhu kutjengisa imikhiqizo/imisebenzi eyenziweko, kodwana akuna invoyisi etholiweko kumenzi womsebenzi ekupheleni konyaka, NAMKHA i-invoyisi itholakale kodwana ayikabhadelwa ekupheleni konyaka. Leziimali azaziwa ebhalansi tjhitini njengesikolodo njengemali esetjenzisiweko esitatimendeni sengeniso njengombana iintatimende zemali zenziwa ngesisekelo semali sokuhlolwa kodwana ayavezwa.
Imivuzo yabasebenzi
Imivuzo yesikhathi esifitjhani
Indleko zemivuzo yabasebenzi yesikhathi esifitjhani zibhadelwa esitatimendeni sengeniso ngesikhathi sokuba bonyana ukubhadelwa kwenziwe. Imivuzo yesikhathi esifitjhani eletha ukukhuphuka esibopheni somthetho namkha
IsiTatimende SemiThethomgomo YokuHlola sokwakha zibekelwa ngeqadi bekube sikhathi lapho ingalinganiswa bese iyabhadelwa. Imininingwana yalemivuzo nekghonakalo leenkolodo ivezwa njengenothi esitatimendeni seemali begodu ayaziwa esitatimendeni seemali.
Imivuzo yokuphelisa
Imivuzo yokuphelisa iyaziwa beyibhadelwa kuphela lokha nakubhadelwako.
Imivuzo yomhlalaphasi
Imivuzo yomhlalaphasi inikela ngemivuzo yomhlalaphasi ebasebenzini ngeqhinga elaziwako lemivuzo ebasebenzini bombuso. Lemivuzo isekelwa ngeemali zeminikelo mqatjhi nomsebenzi. Iminikelo yomqatjhi esikhwameni ibhadelwa lokha imali nayibhadelwa ngesikhwameni. Akukho ukunikela okwenzelwe imivuzo yomhlalaphasi eentatimendeni zeemali zomNyango. Enye nenye ikghonakalo yesikolodo iyavezwa eentatimendeni zeemali zesiKhwama seNgeniso yesiTjhaba/Phrovinsi ingasi eentatimendeni zeemali zomNyango oqatjhako.
Imivuzo yezokwelatjhwa
Umnyango unikela ngemivuzo yezokwelapha kibo (abanye/boke) abasebenzi ngamaqhinga ahlathululwe kuhle wemivuzo. Lemivuzo isekelwa minikelo yomqatjhi no/namkha nomsebenzi. Iminikelo yomqatjhi esikhwameni ibhadelwa lokha imali nayibhadelwa esikhwameni. Akukho ukunikela okwenzelwa imivuzo yezokwelapha eentatimendeni zeemali zomNyango.
IsiTatimende SemiThethomgomo YokuHlola
Isikhwama semisebenzi yeentjhabatjhaba
Isikhwama semisebenzi seentjhabatjhaba sijamele imali elingana nenani lamasiso kanye/namkha nemali ebolekisiweko, namkha imali ebhadelelwe abasebenzi abasemsebenzini weentjhabatjhaba, kokuthoma ngonyaka weemali odlulileko. Ekuphelisweni, ukubuyisela emva namkha ukubuyisa kwemali enjalo kudluliselwa esiKhwameni seNgeniso.
Ingeniso ebuyiswako
Ingeniso ebuyiswako ijamele imali ebhadelwe beyavunywa esitatimendeni semali njengembhadela yeminyaka edlulileko, esele ibuyiseka emntwini obekakoloda ngesibanga sokungenzi ngendlela yesivumelwano. Ukubhadela kudluliselwa esiKhwameni seNgeniso kanye nalokha nakutholwa imali ebhadelwako.
Iimbalo ezimadaniswako
Imisebenzi ephathelene nobukghwari namasiko idluliselwe emNyangweni omutjha wezobuKghwari namaSiko isuka emNyangweni wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi netHeknoloji, owapheliswa ngomhlaka 31 Julayi 2002. ngakho-ke, umbiko womNyango ngewesikhathi seenyanga ezibunane kuphela, ngaphandle kweembalo ezimadanisiweko.
IinTatimende ZoNyaka ZeeMali
IINTATIMENDE ZONYAKA ZEEMALI
IinTatimende ZoNyaka ZeeMali
IinTatimende ZoNyaka ZeeMali
IinTatimende ZoNyaka ZeeMali
IINTATIMENDE ZONYAKA ZEEMALI
IinTatimende ZoNyaka ZeeMali
IinTatimende ZoNyaka ZeeMali
IINTATIMENDE ZONYAKA ZEEMALI
IinTatimende ZoNyaka ZeeMali
IinTatimende ZoNyaka ZeeMali
IINTATIMENDE ZONYAKA ZEEMALI
IinTatimende ZoNyaka ZeeMali
IINTATIMENDE ZONYAKA ZEEMALI
AmaNothi weenTatimende Zonyaka ZeeMali
IINTATIMENDE ZONYAKA ZEEMALI
AmaNothi weenTatimende Zonyaka ZeeMali
IINTATIMENDE ZONYAKA ZEEMALI
IINTATIMENDE ZONYAKA ZEEMALI
IINTATIMENDE ZONYAKA ZEEMALI
IINTATIMENDE ZONYAKA ZEEMALI
IINTATIMENDE ZONYAKA ZEEMALI
IINTATIMENDE ZONYAKA ZEEMALI
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
Iimbalobalo nelwazi elivezwe kilelihlangothi lombiko wonyaka lifuneka ngokuya kweSahluko 1, iHlangothi III J.3 miThetjhwana yokuPhathwa kwemiSebenzi yomPhakathi begodu ibekwe nguNgqongqotjhe wemiSebenzi yomPhakathi nokuPhatha ayibekela yoke iminyango ewela ngaphasi kwemiSebenzi yomPhakathi. Ithebula leembalobalo linikela ngelwazi eliphambili ngeendaba ezipgambili mayelana nokuphathwa kwabasebenzi. Ilwazi linqophe ukunikela iimbethamthetho amandla, iziko lokurhatjhwa kweendaba, umphakathi kanye nabadlalindima abaqakathekileko ukwelusa bonyana ingabe iminyango:-
Isebenzisa amandla wayo enikelwe ngaphasi komthetho wemiSebenzi yomPhakathi neeMali zoPhakathi ngendlela okungiyo,
Ifikelela okubekwe phambili ekutjhugululweni kwesitjhaba njengomba kuhlonywe yiKhabhinethi, isibonelo, ukulungisa imitjhapho yakade ekuqatjheni.
Imibiko yonyaka ikhutjhwa ngemva kokuphela konyaka weemali. Lokhu kuhloswe ngakho ukuqinisa ukuziphendulela kweminyango ebadlainindima abaqakathekileko. Amathebula akilombiko abuyekezwa njalo mNyango wemiSebenzi yomPhakathi nokuPhatha (DPSA). Nawufuna ilwazi elingezelelweko lifakwa kilombiko, rhgelebha uthumele imibono (ngeentjhukumiso ezicacileko) ku:-
Mnqophisi-mazombe
UmNyango wemiSebenzi yomPhakathi nokuPhatha
ITJHEJO:
Ukuqinisekisa bonyana kutholakala isikhathi esaneleko ukulinganisa nokufaka imibono yakho, qinisekisa bonyana koke okulethako kufika namkha ngaphambi komhlaka 31 Arhostosi.
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
UKUPHATHWA KWABASEBENZI
Ukusetjenziswa kweemali
Iminyango ibhajetha ngokuya kwamahlelo ahlathululwa kuhle. Amathebula alandelako arhunyeza ukusetjenziswa kweemali kokugcina okuhloliweko ngehlelo (Thebula1.1) kanye nangamabhendi wemirholo (Thebula 1.2). khulu khulu inikela ngesitjengiso semali esetjenziselwe iindleko zabasebenzi ngokuya kwehlelo ngalinye namkha ibhendi yomrholo ngaphakathi komnyango.
Ithebula 1.1 Iindleko zabasebenzi ngokuya kwehlelo, 2002/03
Iindleko zabasebenzi
Iindleko zebandulo
Imisebenzi yokufundela umSebenzi neKhethekileko
Iindleko zabasebenzi ngephesenti lenani lokusetjenziswa
Ubuncani beendleko zabaSebenzi umsebenzi ngamunye
ZokuPhatha
UbuKghwari, AmaSiko NeLimi EmPhakathini
UkuThuthukiswa KwamaSiko NeTjhebiswano LeenTjhabatjhaba
AmaFa, AmaButhelelo WeYiLando WesiTjhaba NemiSebenzi YamaBulungelo WeeNcwadi
Inani
Thebula 1.2 Iindleko zabasebenzi ngebhendi yemirholo, 2002/03
Amabhendi Wemirholo
Ukusetjenziswa Kweemali Ebasebenzini
Iindleko Ezilingeneko Zabasebenzi Umsebenzi Ngamunye (R'000)
Abanamakghono aphasi (AmaZinga 1-2)
Abanamakghono (AmaZinga 3-5)
Ukukhiqiza ngekghono eliphezulu (AmaZinga 6-8)
Ukongamela ngekghono eliphezulu (AmaZinga 9-12)
Ubuphathi obuphezulu (AmaZinga 13-16)
Inani
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
Amathebula alandelako anikela ngesirhunyezo ehlelweni ngalinye Thebula 1.3 kanye nebhendi yemirholo Thebula, yokusetjenziswa okutholwe ngesibanga semirholo, ukusebenza isikhathi esidluleleko, imali orhelejwa ngayo nawuthenga indlu kanye nerhelebho lezokwelapha. Kenye nenye indima, ithebula linikela ngesitjengiso sephesenti lebhajethi yabasebenzi esetjenziselwe lezizinto.
Thebula 1.3 - Imirholo, Ukusebenza Isikhathi Esidluleleko, Imali Orhelejwa Ngayo Nawuthenga Indlu Kanye Nerhelebho Lezokwelapha ngehlelo Laka-2002/03
IHlelo Imirholo Ukusebenza Isikhathi HOA Irhelebho
Esidluleleko
Lezokwelatjhwa
Inani
Inani
Ukusebenza Isikhathi Esidluleleko Njengendleko Zabasebenzi
Inani
Inani
Irhelebho Lezokwelatjhwa Njengephesenti Leendleko Zabasebenzi
Zokuphatha
UbuKghwari, AmaSiko NeLimi Emphakathini
UkuThuthukiswa KwamaSiko neTjhebiswano LeenTjhabatjhaba
AmaFa, AmaButhelelo Kanye NemiSebenzi YamaBulungelo Wesitjhaba 8 716 70,2 126 1,01 227 1,83 552 4.45
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
Thebula 1.4 - Imirholo, Ukusebenza Isikhathi Esidluleleko, Imali Orhelejwa Ngayo Nawuthenga Indlu Nerhelebho Lezokwelapha ngebhendi yemirholo, 2002/ 03
Ibhendi Yemirholo Imirholo Ukusebenza Isikhathi HOA Irhelebho
Esidluleleko Lezokwelatjhwa
Inani
Inani
Ukusebenza Isikhathi Esidluleleko Njengephesenti Leendleko Zabasebenzi
Inani
Irhelebho Lokuthenga Indlu Njengeendleko Zabasebenzi
Inani
Irhelebho Lezokwelatjhwa Njengephesenti Leendleko Zabasebenzi
Abanamakghono aphasi (Amazinga 1-2)
Abanamakghono
Amazinga 3-5
Ukukhiqiza
Ngekghono Eliphezulu
Amazinga 6-8
Ukongamela Ngekghono Eliphezulu
Amazinga 9-12
Ubuphathi Obuphezulu
Amazinga 13-16
Zokuqatjha NeenKhundla
Amathebula alandelako arhunyeza imbalo yeenkhundla ehlanganweni, imbalo yabasebenzi, izinga leenkhundla, kanye nokobana ingabe kunabasebenzi abangezelelweko ehlanganweni. Leli lwazi linikelwa ngokuya kwamatjhuguluko amathathu amakhulu:- ihlelo (Thebula 2.1), Ibhendi yomrholo (Thebula 2.2) kanye nemisebenzi eqakathekileko
Thebula 2.3.ImiNyango ifanise imisebenzi eqakathekileko efuna ukweluswa. IThebula 2.3 inikela ngelwazi lehlangano neenkhundla emisebenzini eqakathekileko yomnyango. Izinga leenkhundla liveza amaphesenti weenkhundla ezingakazaliswa.
IHlelo
Imbalo YeenKhundla
Isibalo Seenkhundla Zemisebenzi Ezizalisiweko
Izinga Leenkhundla
Isibalo Seenkhundla Ezizaliswe Ngokungezelela Ehlanganweni
Zokuphatha
UbuKghwari, AmaSiko neLimi Emphakathini
UkuThuthukiswa KwamaSiko NeTjhebiswano LeenTjhabatjhaba
AmaFa, ImiSebenzi YAmaButhelelo WeYiLando WesiTjhaba NemiSebenzi YesiTjhaba YamaBulungelo Weencwadi lnani
Ibhendi Yomrholo
Isibalo Seenkhundla
Isibalo Seenkhundla Ezizalisiweko
Izinga Leenkhundla
Isibalo
Seenkhundla Ezizaliswe Ngokungezelela Ehlanganweni
Zamakghono Aphasi
Amazinga 1-2
Abanamakghono
Amazinga 3-5
Ukukhiqiza Ngokwezinga Eliphezulu
Amazinga 6-8
Ukongamela Kwekghono Eliphezulu (Amazinga 9-12)
Ubuphathi Obuphezulu
Amazinga 13-16
Inani
IThebula 2.3 Zokuqatjha Neenkhundla Zemisebenzi Eqakatheke Khulu, 31 Matjhi 2003
Imisebenzi Eqakatheke Khulu
Isibalo Seenkhundla
Iinkhundla Ezizalisiweko
Izinga Leenkhundla
Isibalo Seenkhundla Ezizaliswe Ehlanganweni
Ayikho
Inani
Ilwazi kenye nenye indima liveza ubujamo kusukela ngomhlaka 31 March 2003. Ekutjengiseni amatjhuguluko emukghweni yabasebenzi esikhathini esimnyaka oqaliweko, uyabawiwa bona uqale isahluko 4 salombiko.
Ukulinganiswa Komsebenzi
Imithetjhwana yemiSebenzi yomPhakathi ka-1999 yafaka ukulinganiswa kwemisebenzi njengendlela yokuqinisekisa bona umsebenzi olinganako urholelwa ngokulingana. Ngokusebenzisa umleyo obekwe enarheni yoke, iimphathimandla ezenza lokhu zingalinganisa namkha zilinga kabutjha umsebenzi omunye nomunye eenhlanganweni zazo. Ngokuya kweenJamiso zoke iinhkundla ezisemazingeni 9 ukuya phezulu kufanele zilinganiswe ngaphambi kokuzaliswa.
Lokhu kuzaliselelwe siqunto sakaNgqongqotjhe wemiSebenzi yomPhakathi nezokuPhatha bonyana yoke imisebenzi ye-SMS kufanele ilinganiswe ngaphambi kwaka-31 Disemba 2002. Ithebula elandelako (iThebula 3.1) irhunyeza isibalo semisebenzi eyalinganiswa ngonyala oqaliweko. Ithebula godu inikela ngeembalobalo ngembalo yeenkhundla ezenziwa ngcono namkha ezehliswako.
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
Ibhendi Yomrholo
Isibalo Seenkhundla
Isibalo Seenkhundla Ezilinganisiweko
Amaphesenti Weenkhundla Ezilinganisiweko Ngokuya Kwamabhendi Wemirholo
Isibalo Seenkhundla Ezenziwe Ngcono
Iinkhundla Ezehlisiweko
Isibalo
Isibalo
Bamakghono Aphasi (Amazinga 1-2)
Abanamakghono
Amazinga 3-5
Ukukhiqiza Ngekghono Eliphezulu
Amazinga 6-8
UKongamela Ngekghono Eliphezulu (Amazinga 9-12)
IBhendi YemiSebenzi YobuPhathi ObuPhezulu A
IBhendi yemiSebenzi yobuPhathi obuPhezulu B
IBhendi yemiSebenzi yobuPhathi obuPhezulu C
IBhendi yemiSebenzi yobuPhathi obuPhezulu D
Inani
Ithebula elandelako inikela ngesirhunyezo sembalo yabasebenzi ubujamo bemirholo yabo eyakhutjhulwako ngesibanga sokwenziwa ngcono kweenkhundla zabo.
Isibalo sabasebenzi singahluka esibalweni seenkhundla ezenziwe ngcono ngombana akusi boke abasebenzi abafakwa eenkhundleni ezitjha begodu ezinye iinkhundla ezenziwa ngcono ezenziwa kungase kwenze bona azikazaliswa.
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
IThebula 3.2 Isitjengiso sabasebenzi imirholo yabo eyenziwa ngcono ngesibanga sokwenziwa ngcono kweenkhundla zabo, 1 Apreli 2002 ukuya ku-31 Matjhi 2003
Abazuzi
AbaNzima
AmaKhuwa
Inani
Abomma
Abasebenzi Abarholopheleko
Ithebula elandelako irhunyeza isibalo sezehlakalo lapho amazinga wemirholo bekadlula igreyidi ebekwe ngokulinganiswa kwemisebenzi. Amabanga wokwehluka anikelwa kenye nenye indima.
IThebula 3.3 Abasebenzi amazinga wemirholo yabo edlula igreyidi ebekwe ngokulinganiswa kwemisebenzi, 1 Apreli 2002 ukuya ku-31 Matjhi 2003 (ngokuya kwe-PSR 1.V.C.3)
Umsebenzi
Imbalo Yabasebenzi
Izinga Lokulinganiswa Komsebenzi
Izinga Lokurholelwa
Ibanga Lokwehluka
Akukho
Inani loke labasebenzi imirholo yabo edlula izinga elibekwe kulinganiswa komsebenzi ngo-2002/03
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
IThebula 3.4 irhunyeza abazuzi bokungehla ngokuya komhlobo, ubulili nokurholophala.
IThebula 3.4 Isitjengiso sabasebenzi amazinga wemirholo yabo adlula igreyidi ebekwe ngokulinganiswa kwemisebenzi, 1 Apreli 2002 ukuya ku-31 Matjhi 2003 (ngokuya kwe-PSR 1.V.C.3)
Isibalo sabasebenzi imirholo yabo edlula amagreyidi abekwe ngokulinganiswa Ayikho kwemisebenzi ngo-2002/ 03
Amatjhuguluko Wabasebenzi
Isahlukwesi sinikela ngelwazi lamatjhuguluko ekuqatjheni esikhathini sonyaka weemali. Amazinga wokungena nokulisa emsebenzini kwabasebenzi anikela ngesitjengiso semikghwa esitjengisweni sokuqatjha komnyango. Amathebula alandelako anikela ngesirhunyezo samazinga wokungena nokuphuma kwabasebenzi ngokuya kwebhendi yemirholo (Thebula 4.1) kanye nemisebenzi engeqakatheke khulu (Thebula 4.2). ( Lemisebenzi eqakatheke khulu kufanele ifane naleyo erhemiswe eThebuleni 2.3).
Table 4.1 Amazinga wokungena nokuphuma kwabasebenzi ngokuya kwebhendi yemirholo esikhathini esathoma ngomhlaka 1 Oktoba 2002 ukuya ku-31 Matjhi 2003
Ibhendi Yemirholo
Isibalo Sabasebenzi Ngokuya Kwebhendi Ngayinye Ngomhlaka 1 Oktoba 2002
Ukukhonjwa Nokudluliselwa Kwabasebenzi Emnyangweni
Ukupheliswa Komsebenzi Nokudluliselwa Ngaphandle Komnyango
Izinga Lokungena Nokulisa Umsebenzi
Abanamakghono Aphasi (Amazinga 1-2)
Abanamakghono (Amazinga 3-5)
Ukukhiqiza Ngekghono Elikhulu (Amazinga 6-8)
Ukongamela Ngekghono Elikhulu (Amazinga 9-12)
Ibhendi Yobuphathi Obuphezulu A
Ibhendi Yobuphathi Obuphezulu B
Ibhendi Yobuphathi Obuphezulu C
Ibhendi Yobuphathi Obuphezulu D
Inani
Table 4.2 Amazinga wokulisa nokungena emsebenzini oqakatheke khulu ngonyaka esikhathini esisukela ku-1 Apreli 2002 ukuya ngomhlaka 31 Matjhi 2003
Umsebenzi
Isibalo Sabasebenzi Ngokuya Kwebhendi Ukusukela Ngomhlaka 1 Oktoba 2002
Ukukhomba Nokudluliselwa Emnyangweni
Ukupheliswa Komsebenzi Nokudluliselwa Ngaphandle Komnyango
Izinga Lokungena Nokulisa
Awukho
Inani
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
IThebula 4.3 ifanisa amabanga amakhulu wokobana kungani abasebenzi batjhiya umnyango.
IThebula 4.3 Amabanga wokobana Kungani abasebenzi batjhiya umnyango
Umhlobo Wokuphelisa
Isibalo
Ukufa
Ukulisa
Ukuphela kwekontraga
Ukuqothwa ngesibanga semiraro yokusebenza
Ukuqothwa ngesibanga sokungaziphathi kuhle
Ukuqothwa ngesibanga sokungasakghoni ukusebenza kuhle
Ukulisiswa ngesibanga sokungaphili kuhle
Umhlalaphasi
Ukudluliselwa kweminye iminyango yombuso
Okhunye
Inani
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
Ithebula 4.4 Ukuphuhliswa Ngomsebenzi Oqakatheke Khulu
Umsebenzi
Abasebenzi
Ukukhutjhulelwa Kelinye Izinga Lomrholo
Ukukhutjhulwa Kwebhendi Yemirholo Njengephesenti Labasebenzi Ngezinga Lomrholo
Iragelo Phambili Ukuya Kwenye Inotjhi Ngaphakathi Kwezinga Lomrholo
Awukho
Inani
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
IThebula 4.5 Ukuphuhliswa Ngebhendi Yomrholo
Ibhendi Yomrholo
Abasebenzi
Ukukhutjhulelwa Kwelinye Izinga Lomrholo
Ukuphuhliswa Kwamabhendi Wemirholo Njengephesenti Labasebenzi Ezingeni Lomrholo
Iragelo Phambili Eliya Kwenye Inotjhi Ezingeni Lomrholo
Abanamakghono aphasi (Amazinga 1-2)
Abanamakghono (Amazinga 3-5)
Ukukhiqiza Ngezinga Eliphezulu (Amazinga 6-8)
Ukongamela Kwekghono Eliphezulu (Amazinga 9-12)
Ubuphathi Obuphezulu (Amazinga 13-16)
Inani
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
Ukulinga Kwezokuqatjha
IThebula 5.1 Imbalo yabasebenzi (kufaka hlangana abantu abarholopheleko) kelinye nelinye ihlangothi lemisebenzi elandelako njengangomhlaka 31 Matjhi 2003
Abobaba Abomma Inani
Abasebenza Ngomthetho, Iinkhulu Eziphezulu Nabaphathi
Abafundele Imisebenzi
Abosothekniki Nabakhambisani Abafundele Imisebenzi
Abomabhalana
Abasebenzi Bezemisebenzi Nokuthengisa
Abasebenzi Bezelimo Nokuthiya
Abasebenzi Bezobuciko Nemisebenzi Ekhambelanako
Abahleli Bamalunga Nabasebenzisi Belitjhini Nemafemini
Imisebenzi Elula
Inani
Abasebenzi abarholopheleko
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
AbaNzima Abobaba 27%
AbamHlophe Abobaba 9%
AbaNzima Abomma23%
IThebula 5.2 Inani loke labasebenzi (kufaka hlangana abasebenzi abarholopheleko) kenye nenye ibehndi yomsebenzi elandelako ukusukela mhlana amalanga ama-31 Matjhi 2003
Ibhendi Yemisebenzi
Abobaba Abomma Inani
AbaNzima
AbamHlophe
AbaNzima
AbamHlophe
Ubuphathi Obuphezulu
Ubuphathi Obuphezulu
Nobuphathi Obuphakathi
Abanganamakghono Nokuthatha IInqunto Ngokuhlathululiweko
Inani
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
Ibhendi
Yemisebenzi
Abobaba Abomma Inani
AbaNzima
AbamHlophe
AbaNzima
AbamHlophe
Ubuphathi Obuphezulu
Ubuphathi Obuphezulu
Nobuphathi Obuphakathi
Abanamkghono Alingeneko Kanye Nabenza Iinqunto Ngokuzithathela
Abanganamakghono Nokuthatha Iinqunto Ngokuhlathululiweko
Inani
Abasebenzi Abarholopheleko
IThebula 5.4 Ukukhutjhulelwa Eenkhundleni Eziphezulu Esikhathi Esathoma Ngomhlaka 1 Oktoba 2002 Ukuya ku-31 Matjhi 2003
Ibhendi
Yemisebenzi
Abobaba Abomma Inani
AbaNzima
AbamHlophe
AbaNzima
AbamHlophe
Ubuphathi Obuphezulu
Ubuphathi Obuphezulu
Nobuphathi Obuphakathi
Abanamkghono Alingeneko Kanye Nabenza Iinqunto Ngokuzithathela
Abanganamakghono Nokuthatha Iinqunto Ngokuhlathululiweko
Inani
Ibhendi
Yemisebenzi
Abobaba Abomma Inani
AbaNzima
AbamHlophe
AbaNzima
AbamHlophe
Ubuphathi Obuphezulu
Ubuphathi Obuphezulu
Nobuphathi Obuphakathi
Abanganamakghono Nokuthatha Iinqunto Ngokuhlathululiweko
Inani
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
IThebula 5.6 Amagadango Wokukhalima Esikhathini Esathoma Ngomhlaka 1 Oktoba 2002 Ukuya ku-31 Matjhi 2003
Ibhendi Yemisebenzi
Abobaba Abomma Inani
AbaNzima
AbamHlophe
AbaNzima
AbamHlophe
Igadango Lokukhalima
IThebula 5.7 Ukuthuthukiswa Kwamakghono ESikhathini Esathoma Ngomhlaka 1 Oktoba 2002 Ukuya ku-31 Matjhi 2003
Amahlangothi wemisebenzi
Abobaba Abomma Inani
AbaNzima
AbamHlophe
AbaNzima
AbamHlophe
Abenzi Bomthetho, IInkhulu Eziphezulu Nabaphathi
Abafundele Imisebenzi
AboTheknitjhiyeni Nabakhambisani Abafundele Lomsebenzi
Abomabhalana
Abasebenzi Bezemisebenzi Nokuthengisa
Abasebenzi Abanekghono Bezelimo Nebezokuthiya
Abasebenzi Banakghono Wezandla Nemisebenzi Ekhambelanako
Abesebenzisi Bamafemu Nebemitjhini Kanye Nabahleli Malunga
Imisebenzi Elula
Inani
Abasebenzi Abarholopheleko
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
Imivuzo Yokusebenza
Ukukhuthaza ukusebenza kuhle, umnyango wanikela ngemivuzo elandelako yokusebenza kuhle ngesikhathi sonyaka oqaliweko. Ilwazi linikelwa ngokuya komhlobo, ubulili noburhole (kuThebula 6.1), amabhendi wemirholo (kuThebula 6.2) nemisebenzini eqakatheke khulu (kuThebula 6.3).
IThebula Yokuzuza
Iindleko
Isibalo Sabazuzi
Inani Loke Labasebenzi Esiqhemeni
Iindleko
Iindleko Ezilingeneko Ngokuya Komsebenzi Ngamunye (R 000)
AbaNZima
Abobaba
Abomma
Abobaba
Abomma
Abobaba
Abomma
AbamHlophe
Abobaba
Abomma
Inani
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
IThebula 6.2 Imivuzo Yokusebenza Ngokuya Kwebhendi yemirholo Engapahsi KwemiSebenzi Yobuphathi Obuphezulu
Amabhendi Wemirholo
Isithombe Sabazuzi
Iindleko
Isibalo Sabazuzi
Imbalo Yabasebenzi
Inani Leendleko
Iindleko Ezilingeneko ngokuya Komsebenzi Ngamunye
Inani Leendleko Njengephesente Lemali Esetjenziswe Ebasebenzini
Abanamakghono Aphasi
Amazinga 1-2
Abanamakghono
Amazinga 3-5))
Ukukhiqiza Ngekghono Eliphezulu (Amazinga 6-8)
Ukongamela Ngekghono Eliphezulu (Amazinga 9-12)
Inani
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
IThebula 6.3 Imizvuzo Yokusebenza Emisebenzini Eqakatheke Khulu, 1 Apreli 2002 Ukuya ku-31 Matjhi 2003
Imisebenzi Eqakatheke Khulu
Isithombe Somzuzi
Iindleko
Ayikho
Inani
IThebula 6.4 Imivuzo Ekhambelanako (ibhonasi yemali), ibhendi yomrholo, yemiSebenzi Yobuphathi Obuphezulu
Amabhendi Wemirholo
Isithombe Somzuzi
Iindleko
Isibalo Sabazuzi
Imbalo Yabasebenzi
Inani Leendleko
Ubuncani Beendleko Emsebenzini Ngamunye
Ibhendi A
Ibhendi B
Ibhendi C
Inani
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
Abasebenzi Bangaphandle
Amathebula angenzasi arhunyeza ukuqatjhwa kwamaphandle emnyangweni ngokuya kwamabhendi wemirholo kanye nangomsebenzi omkhulu. Amathebula godu arhunyeza amatjhuguluko enanini loke labasebnenzi bamaphandle kenye nenye ibhendi yemirholo kanye nakomunye nomunye umsebenzi.
IThebula 7.1 Abasebenzi Bangaphandle, Ukusukela Ngomhlaka 1 Oktoba 2002 Ukuya ku-31 Matjhi 2003, Ngebhendi Yemirholo
Ibhendi Yomrholo
Lenani Lenani Letjhuguluko
Abanamakghono Aphasi (Amazinga 1-2)
Abanamakghono
Amazinga 3-5))
Ukukhiqiza Ngekghono Eliphezulu (Amazinga 6-8)
Ukongamela Ngekghono Eliphezulu (Amazinga 9-12)
Ubuphathi Obuphezulu (13-16)
Inani
IThebula 7.2 Abasebenzi Bangaphandle Ukusukela Ngomhlaka 1 Oktoba 2002 Ukuya ku-31 Matjhi 2003, Ngokuya Komsebenzi Omkhulu
Umsebenzi Omkhulu
Itjhuguluko
Isibalo
Isibalo
Isibalo
Itjhuguluko
Awukho
Inani
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
IKomitjhini yabaSebenzi bomBuso yaveza isidingo sokweluswa ngokutlhogomela kwelifi yokugula ebasebenzini bombuso. Amathebula alandelako
Ibhendi Yomrholo
Inani Lamalanga Athathiweko
Isibalo Sabasebenzi Abathathe Ilifi Yokugula
Amaphesente Wembalo Yabasebenzi Abasebenzisa Ilifi Yokugula
Ubuncani Bamalanga Umsebenzi Ngamunye
Isilinganiso Seendleko
Abanamakghono Aphasi (Amazinga 1-2)
Abanamakghono
Amazinga 3-5))
Ukukhiqiza Ngekghono Eliphezulu (Amazinga 6-8)
Ukongamela Ngekghono Eliphezulu (Amazinga 9-12)
Ubuphathi Obuphezulu (13-16)
Inani
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
IThebula 8.2 Ilifi Yokurholophala (Kwesikhatjhana Kanye nokonomphela), 1 Oktoba 2002 Ukuya ku-31 December 2002
Ibhendi Yomrholo
Inani Lamalanga Athathiweko
Isibalo Sabasebenzi Abathathe Ilifi Yokugula
Amaphesente Wembalo Yabasebenzi Abasebenzisa Ilifi Yokugula
Ubuncani Bamalanga Umsebenzi Ngamunye
Isilinganiso Seendleko
Abanamakghono Aphasi (Amazinga 1-2)
Abanamakghono
Amazinga 3-5))
Ukukhiqiza Ngekghono Eliphezulu (Amazinga 6-8)
Ukongamela Ngekghono Eliphezulu (Amazinga 9-12)
Ubuphathi Obuphezulu (13-16)
Inani
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
IThebula 8.3 irhunyeza ukusetjenziswa kwelifi yonyaka. Isivumelwano semirholo esenziwa namayuniyoni e-PSBC ngo-2000, sifuna ukuphathwa kwelifi yonyaka ukukhandela amazinga aphezulu wokubhadelwa kwamalanga welifi angasetjenziswa ngesikhathi sokupheliswa kwesikhathi sokusebenza.
IThebula 8.3 Ilifi Yonyaka, 1 Oktoba 2002 Ukuya ku-31 Disemba 2002
Ibhendi Yemirholo
Inani Loke Lamalanga Athathiweko
Ubuncani Bawo Emsebenzini Ngamunye
Abanamakghono Aphasi (Amazinga 1-2)
Abanamakghono
Amazinga 3-5))
Ukukhiqiza Ngekghono Eliphezulu (Amazinga 6-8)
Ukongamela Ngekghono Eliphezulu (Amazinga 9-12)
Ubuphathi Obuphezulu (13-16)
Inani
ILifi Yonyaka Ngokuya Kwebhendi Yomrholo
Izinga 13-16
Izinga 1-2
Izinga 3-5
Izinga 6-8
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
Izinga 9-12
Ibhendi Yemirholo
Inani Loke Lamalanga Alethwe Phambili Athathiweko
Ubuncani Benani Lamalanga Athathwe Msebenzi Ngamunye
Ubuncani Balanga Welifi Alethwe Phambili Ngokuya Komsebenzi Ngomhlaka 31 Disemba 2002
Abanamakghono Aphasi (Amazinga 1-2)
Abanamakghono
Amazinga 3-5))
Ukukhiqiza Ngekghono Eliphezulu (Amazinga 6-8)
Ukongamela Ngekghono Eliphezulu (Amazinga 9-12)
Ubuphathi Obuphezulu (13-16)
Inani
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
Ithebula elandelako irhunyeza ukubhadela okwenziwa kibo boke abasebenzi ngesibanga selifi engakhenge ithathwe.
IBANGA
Inani Loke
Isibalo Sabasebenzi
Ubuncani Bokubhadelwa Umsebenzi Ngamunye
Ukubhadelwa kwelifi ngo-2002/3 ngesibanga sokungasetjenziswa kwelifi esikhathi somzombe odlulileko
Ukubhadelwa kwelifi elethwe phambili ngokupheliswa komsebenzi ngo-2002/3
Ukubhadelwa kwelifi kwanjesi ngokuqedwa kwemisebenzi ngo-2002/3
Inani
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
AMAHLELO WE-HIV NENTUMBANTONGA Kanye Nokuthuthukiswa KwezePilo
Amagadango amakhulu athethweko ukwehlisa ingozi
Awakho
Ibandulo Eliphezulu Lerhelebho Lokuthoma
Ukwelatjhwa Kwamanceba
Ukwembathwa kwamaglavu
Ukusetenziswa kuhle kwamasirinji nesivuseleli kuphefumula kanye nevelfu yokufutha isifuba nenaliti
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
IThebula 9.2 Imininingwana Yokuthuthukiswa Kwezamaphilo Kanye Namahlelo Wentumbantonga ne-HIV (tshwaya ibhokisi elifaneleko begodu unikele ngelwazi elifunekako)
Umbuzo
Iye
Awa
Imininingwana, nayikuthi uthe iye
Ingabe umnyango uthumele isikhulu se-SMS ukufezakalisa iinjamiso ezitholakala eHlangothini VI leSahluko 1 semiThetjhwana yemiSebenzi yomPhakathi, 2001 Nakunjalo, nikela ngegama laso nesikhundla.
Ingabe umnyango uneyunithi eqalene namalunga athileko wabasebenzi ukuphuhlisa ipilo nepilo ehle yabasebenzi Natikuthi kunjalo, tjengisa imbalo ababandakanyeka kilomsebenzi kanye nebhajethi yonyaka etholakalako khona kuzakufezwa lomnqopho.
Ingabe umnyango ufake iHlelo lokuRhelejwa kwabaSebenzi namkha lokuThuthukiswa kwamaPhilo ebasebenzini bawo Nayikuthi kunjalo, tjengisa amaphuzu aqakathekileko/imisebenzi yehlelo.
Ibandulo nokwazisa. Umsebenzi we-VTC kanye newerhelebho lezengqondo. Ibandulo lamakghono wokuphila.
Ingabe umnyango uhlome (a) ikomiti/amakomiti atjhiwo eHlangothini VI leSahluko 1 semiThetjhwana yemiSebenzi yomPhakathi, 2001 Nayikuthi kunjalo nikela ngamagama wamalunga wekomiti kanye nabadlalindima ababajameleko.
Mma M Gilder amaButhelelo wemiLando yesiTjhaba
Mma N Msindo ImiSebenzi YesiTjhaba YamaLimi
Ingabe umnyango uyibuyekezile imithethomgomo yezokuqatjha nemikghwa ukuqinisekisa iindlela zokobana lokhu akubandlululi ngokungemthetho abasebenzi ngokuya kobujamo babo be-HIV Nayikuthi kunjalo, yenza imithethomgmo yezokuqatjha/ imikghwa ebuyekeziweko.
Ingabe umnyango ufake amagadango wokuvikela abasebenzi abaomulwana we-HIV namkha labo okuthathwa bonyana banawo ekubandlululweni Nayikuthi kunjalo yenza irhelo lamagadango aqakathekileko.
Umthethomgomo okhona kufanele kukhulunyiswane ngawo butjha ngesibanga sokuhlukana komnyango.
Ingabe umnyango ukhuthaza abasebenzi bawo bona bangenele ukuthola iRhelebho lezeNgqondo ngokuzithandela kanye nokuHlolwa iinganzi Nayikuthi kunjalo yenza irhelo lemiphumela oyifikelelko.
Abantu abanengi abathatha irhelebho lezengqondo abayi khonokho ekuhlolweni iingazi. Abatahthu asele bayokuhlolwa akhenge baseza ukuzokuthatha imiphumela yabo.
Ingabe umnyango wenze amagadango/ iintjengisi zokwelusa nokulinganisa umphumela wehlelo lawo lokuthuthukiswa kwezepilo Nayikuthi kunjalo yenza irhelo lamagadango lawo/iintjengisi.
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
Itjhebiswano Lezabasebenzi
Iimvumelwano zokusebenzisana ezilandelako zenziwa hlangana kwamayuniyoni nomyango.
Inani loke leemvumelwano zokusebenzisana Azikho
Ithebula elandelako irhunyeza umphumela wokulalelwa kokukhalima okwenziwa ngaphakathi komnyango ngonyaka oqaliweko.
Ithebula 10.2 Ukungaziphathi kuhle nokuqedwa kokulalelwa kokukhalinywa, 1 Apreli 2002 Ukuya ku-31 Matjhi 2003
Ukulalelwa kokukhalima - 2002/ 03 Akukho
Ithebula 10.3 Imihlobo Yokungaziphathi Kuhle Okwalungiswa Ekulalelweni Kokukhalima
Umhlobo wokungaziphathi kuhle
Isibalo
Akukho
Inani
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
Isibalo
Imbalo yeenghonghoyilo ezirarululiweko
Imbalo yeenghognhoyilo ezingakararululwa
Inani loke leenghonghoyilo ezenziwako
Ithebula 10.5 Imibango Eyenziwa Ngemikhandlu Esikhathini Sango-1 Apreli 2002 Ukuya ku-31 Matjhi 2003
Isibalo
Isibalo semibango esamukelwako
Isibalo semibango esararhelwa ngeqadi
Inani loke lemibango eyenziwako
Ithebula 10.6 Izenzo Zokungalwa Komsebenzi Esikhathi Sango-1 Apreli 2002 Ukuya ku-31 Matjhi 2003
Inani lamalanga wokusebenza alahlekako
Inani leendleko (R 000) zamalanga wokusebenza alahlekako
Iindleko (R 000) ezabuyiswa ngesibanga sokuthi nawungasebenziko awubhadelwa
Isibalo sabantu abajanyisiweko
Isibalo sabantu ukujanyiswa kwabo okudlula amalanga ama-30
Ubuncani bamalanga ajanyisiweko
Iindleko zokujanyiswa (R 000)
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
Ukuthuthukiswa Kwamakghono
Lesi sahluko siveza imizamo yomnyango mayelana nokuthuthukiswa kwamakghono.
Amahlangothi Wemisebenzi
Ubulili
Iindingo Zobandlwa Ezifaniswe Ekuthomeni Kwesikhathi Sokubika
Amahlelo wokufunda usebenza
Amahlelo wamakghono kanye nezinye iimfundo ezifitjhani
Eminye imihlobo yokubandula
Inani
Abenzi Bomthetho, IInkhulu Eziphezulu Nabaphathi
Bengubo
Abobaba
Abafundele Imisebenzi
Bengubo
Abobaba
AboTheknitjhiyeni Nabakhambisani Abafundele Lomsebenzi
Bengubo
Abobaba
Abomabhalana
Bengubo
Abobaba
Abasebenzi Bezemisebenzi Nokuthengisa
Bengubo
Abobaba
Abasebenzi Abanekghono Bezelimo Nebezokuthiya
Bengubo
Abobaba
Abasebenzi Bezobuciko Nemisebenzi Ekhambelanako
Bengubo
Abobaba
Abesebenzisi Bamafemu Nebemitjhini Kanye Abahleli Malunga
Bengubo
Abobaba
Imisebenzi Elula
Bengubo
Abobaba
Inani Loke
Bengubo
Abobaba
Inani
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
Amahlangothi Wemisebenzi
Ubulili
Iindingo Zobandlwa Ezifaniswe Ekuthomeni Kwesikhathi Sokubika
Amahlelo wokufunda usebenza
Amahlelo wamakghono kanye nezinye iimfundo ezifitjhani
Eminye imihlobo yokubandula
Inani
Abenzi Bomthetho, IInkhulu Eziphezulu Nabaphathi
Bengubo
Abobaba
Abafundele Imisebenzi
Bengubo
Abobaba
AboTheknitjhiyeni Nabakhambisani Abafundele Lomsebenzi
Bengubo
Abobaba
Abomabhalana
Bengubo
Abobaba
Abasebenzi Bezemisebenzi Nokuthengisa
Bengubo
Abobaba
Abasebenzi Abanekghono Bezelimo Nebezokuthiya
Bengubo
Abobaba
Abasebenzi Bemisebenzi Yezandla Nemisebenzi Ekhambelanako
Bengubo
Abobaba
Abesebenzisi Bamafemu Nebemitjhini Kanye Abahleli Malunga
Bengubo
Abobaba
Imisebenzi Elula
Bengubo
Abobaba
Inani Loke
Bengubo
Abobaba
Inani
UkuPhathwa KwabaSebenzi: UmBiko WokoNgamela
Ukulimala Emsebenzini
Amathebula alandelako anikela ngelwazi lokulimala emsebezini.
Ithebula 12.1. Ukulimala emsebenzini, 1 Apreli 2002 Ukuya ku-31 Matjhi 2003
Ihlobo lokulimala emsebenzini
Isibalo
Okwafuna itjhejo lezokwelatjhwa elisisekelo
Ukurholophala kwesikhatjhana
Ukurholophala unomphela
Okwarholela ekufeni
Inani
Ukusetjenziswa Kwezazi
Ithebula 13.1: Ukucozululwa kokukhonjwa kwezazi ngokusebenzisa imali ebekelwe iminqopho ekhethekileko
Inani loke lezazi abasebenze ephrojekthini
Ubude: amalanga wokusebenza
Inani lekontraga ngamaRanda
Ukukhonjwa kwezazi zokuphathwa kwetjhuguluko
Ukukhonjwa komPhathi weeMali wesikhatjhana eBulungelweni leeNcwadi leSewula Afrika
Ukukhonjwa kweZazi ukwenza ukutlama, ukubeka kuhle nokusatjalaliswa kombiko wonyaka we-DACST waka-2002
Inani lezazi
Inani lobude loke: Amalanga wokusebenza
Inani lekontraga ngamaRanda
AbaNtu Abebadinywe Amathuba Ngaphambilini (HDIs)
Ithebula 13.2: Ukucozululwa kokukhonjwa kwabasebenzeli ngokusebenzisa iimali ezibekelwe iminqopho ekhethekileko, ngokuya kwehlelo lokuBonelelwa Kwabantu Abebadinywe Amathuba Ngaphambilini (ama-HDI)
Ukukhonjwa kwesazi sokuphathwa kwetjhuguluko
Ukukhonjwa komPhathi weeMali wesikhatjhana eBulungelweni leeNcwadi leSewula Afrika
Ukukhonjwa kweSazi ukwenza ukutlama, ukubeka kuhle nokusatjalaliswa kombiko wonyaka we-DACST waka-2002
Ithebula 13.3: Ukucozululwa kokukhethwa kwezazi ngokusebenzisa iimali zabanikeli
Inani loke lezazi ezisebenze ephrojekthini
Ubude: Amalanga wokusebenza
Inani lokunikela kwabanikeli ngamaRanda
Ayikho
Inani loke lezazi
Inani loke lamalanga wokusebenza
Inani lekontraga ngamaRanda
Ithebula 13.4: Ukucozululwa kwezazi ezikhonjwe ngokusebenzisa iminikelo yabaNikeli, ngokuya kwe-HDI
Azikho
IMINININGWANA YOKUTHINTANA
IHLANGANO I-ADRESI IDOROBHA IKHODI UMTATO IFEKSI
ImiNyango YamaPhrovinsi
IinHlangano EziHlonywe Ngokuya KomThetho WePalamende
ImiNiningwana yokuThintana: ImiNyango YamaPhrovinsi neziNye IinHlangano
UmNyango WezobuKghwari NamaSiko: UmBiko WoNyaka 2002/2003
